Austraalia aborigeenid Laane-Austraalias
Austraalia aborigeenid
on
Austraalia
ja
Tasmaania
polisasukad.
Austraalia aborigeenide lipp
1861
. aastal oli hinnanguliselt umbes 180 000 aborigeeni paritolu inimest,
1901
. aastal oli neid toenaoliselt alla 95 000.
20. sajandi
viimastel aastakumnetel suurenes aborigeenide (sealhulgas segavereliste aborigeenide) hulk joudsalt,
2001
. aasta rahvaloendusel tunnistas end aborigeeniks 410 000 inimest (2% rahvastikust) ja
2006
. aasta rahvaloendusel 517 000.
Aborigeenide keeli
on ule 200. Tanapaeval koneldavate keelte oskajaid on enamasti kuni monisada. Ainult umbes 45 000 aborigeeni voib teatud maaral osata mingit aborigeeni keelt.
Aborigeenide esimesed kontaktid eurooplastega olid sobralikud, kuid aborigeenide maa anastamisega algasid kokkuporked. Aborigeenid torjuti maa viljatutesse sisepiirkondadesse voi havitati, sellele aitasid kaasa ka eurooplaste toodud haigused. Aborigeenide kallal vagivallatsemine kestis 20. sajandi keskpaigani ja varjatult ka hiljem. Selle naiteks oli, et aborigeenide naistelt voeti vagivaldselt ara segaverelised lapsed.
Viimastel aastakumnetel on Austraalia valitsus teinud pingutusi aborigeenide oiguste taastamiseks. Alustatud on mitut abiprogrammi ning maa tagastamist voi kompenseerimist. Alates 20. ja 21. sajandi vahetusest on pohjust raakida ka aborigeenide kultuuride arkamisest.
Aborigeenide tavaparasest majandusest ja eluviisist on vahe sailinud, enamik aborigeene elab linnades, nad on
ingliskeelsed
ja on votnud vahemalt osaliselt omaks
kristluse
.
Peamised elatusviisid olid
kuttimine
ja
korilus
ning voimaluse korral
kalastamine
. Maa kasutamine oli kollektiivne.
Aborigeenide sotsiaalne struktuur oli keerukas.
Hoimud
jagunesid mingi paigaga seotud sugukondadeks, need omakorda kaheks-kolmeks perekonnaks. Peamine majanduslik kooslus oli koos randlev sugukond. Vanadest inimestest peeti vaga lugu. Siiski pole aborigeenide uhiskonna puhul oige raakida
gerontokraatiast
, sest suurema austuse tagasid ikkagi eeskatt isikuomadused ja usuline positsioon.
Aborigeenide sugulasruhma kuulutati enamasti meesliini abil, kuid selle liikmed voisid olla ka kogukonna maadel initsieeritud voi kogukonna
tootemiga
seotud inimesed.
Aborigeenide mutoloogia
holmab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku, peaaegu koiki aspekte ja muutlisi olendeid.
Teispoolsusega
(vaimumaailmaga) kontakteerusid aborigeenid
unenagude
ja paljude
rituaalide
kaudu, meelemarkuseta olekus voi muu teadvuse seisundites.
Usurituaalid olid ka peamiseks kunstivormiks, holmates muute edasiandvaid laule, tantse ja rituaalseid esemeid. Muusikariistadest on uks tuntumaid
did?eriduu
. Liivamaalinguid ning koopa- ja
kaljujoonistusi
tehti ammu enne eurooplaste tulekut.