August Jakobsoni haud
August Jakobson
(ametlikult
Augustin Jakobson
; 20. august (
vkj
)/
2. september
1904
Kannu kula,
Raama vald
,
Parnu kihelkond
?
23. mai
1963
Tallinn
) oli eesti kirjanik ning Noukogude riigi- ja parteitegelane.
Parit toolisperekonnast.
[1]
Vanemad olid
Parnu Issandamuutmise koguduse
liikmed, sealt on parit ka oigeusuparane ametlik nimi.
[2]
Lopetas ta 1926 Parnu uhisgumnaasiumi, oppis
Tartu Ulikoolis
1926?1929 majandus- ja 1931?1935 arstiteadust. Valiti 1939
Eesti Kirjanikkude Liidu
esimeheks.
1940?1941 tootas ajalehe
Kommunist
toimetuses ning oli kirjastuse
Ilukirjandus ja Kunst
peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Noukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees.
Noukogude?Saksa soja
ajal korraldas ta NSV Liidu tagalas eesti noukogude kirjanduselu.
NLKP
liige 1942. aastast.
1944?1946 ja 1950?1954 oli Eesti Noukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950?1958
Eesti NSV Ulemnoukogu Presiidiumi
esimees ja
NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi
esimehe asetaitja.
Kirjutanud romaane, luhiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja naidendeid. Tuntuks sai naturalismimojulise romaaniga "
Vaeste patuste alev
", mis voitis peaauhinna (60 000 marka) Looduse kirjastuse esimesel romaanivoistlusel. Kohati venitatud romaanidest on kunstiliselt tihedamad novellid.
Parast soda kirjutas ta peamiselt naidendeid, mis kajastavad uhiskonna voitlust kindlalt klassipositsioonilt. Tema naidendeid mangiti oma ajal kogu NSV Liidus.
Tema esikteos oli tukk aega keelatud raamatute nimistus.
[3]
- "
Vaeste-Patuste alev
" (1927), kujutab toolis- ja agulielu
- "Tuhkur hobune" (1928?1933), romaanitsukkel
- "Kolme vaeva tee" (1930), psuhholoogiline romaan
- "Andruksonide suguvosa" (1931?1934), ajalooaineline romaanitsukkel
- "Vana kaardivagi" (1935)
- "Metsalise rada" (1936)
- "Uus inimene" (1938)
- "Igavesed eestlased" (1937?1940), romaanitsukkel
- "Joonatan Hingemaa eksirannakud" (1930)
- "Kotkapoeg" (1932)
- "Reisijad loppjaamas" (1934)
- "Reamees Mattias" (1935)
- "Uksiklased" (1935)
- "Esimesed meheteod" (1936)
- "Malestusi laulvast kuldnokast" (1939)
- "Viirastused" (1939)
- "Elu tsitadellis" (1946)
- "Voitlus rindejooneta" (1947)
- "Rooste" (1948)
- "Kaks leeri" (1948)
- "Meie elu" (1949)
- "Oo ja paeva piiril" (1950)
- "?aakalid" (1952)
- "Kaitseingel Nebraskast" (1953)
- "Suremine" (1953)
- "Vana tamm" (1955)
- "Tules ja veres" (1942,
Moskva
)
- "Hiiglaste tee" (1944,
Leningrad
)
- "Sadam udu taga" (1945)
- "Aovalgus" (1946)
- "Tulikuum paev" (1949)
- "Kasvutung" (1949)
- "Oobik ja vaskuss" (1947)