Atlandi harta oli 14. augustil 1941 . aastal sojalaeva pardal Newfoundlandi lahedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel solmitud kokkulepe, milles sonastati soja eesmargid ja sojajargse maailmakorralduse pohimotted.

Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega noustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste oigust valida endale ise valitsemisvorm.

Ometigi onnestus NSV Liidul mone aja parast laaneliitlastelt valja pressida, et seda pohimotet ei laiendataks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele. Balti riikidele tahendas see soja loppedes taas Moskva voimu alla minemist. Baltimaad olid ainsad riigid, kelle iseseisvust ei taastatud.

Suurbritannias utles parlamendiliige John Rhys Davies : "Me alustasime seda soda suurte eesmarkide ja korgete ideaalidega. Avaldasime Atlandi harta ja siis sulitasime sellele, trampisime selle peal jalgadega ning poletasime lopuks selle, mis oli jarele jaanud, nii et nuud pole midagi alles." ^[1]

Atlandi harta oli tohus propagandarelv Saksamaa vastu peetavas sojas.

Atlandi harta 8 punkti [ muuda | muuda lahteteksti ]

1. Nende poolt esindatud riigid ei taotle oma territooriumi ega mojuvoimu laiendamist.
2. Nende soov on mitte naha territoriaalseid muudatusi, mis ei ole kooskolas neil territooriumidel elavate rahvaste vaba tahtega.
3. Nad respekteerivad koikide rahvaste oigust valida omale riigikord, mille all nad tahavad elada; nad soovivad, et koikidele rahvastele tagastatakse nende suveraansus ja nende poolt valitud riigikord, kellelt see on jouga ara voetud.
4. Nad puuavad, neile pandud kohustuste piires, edutada koikide riikide, nii suurte kui ka vaikeste, nii voitjate kui ka kaotajate vordvaarset juurdepaasu nende maade majanduse arenguks vajalikele toorainetele ja kaubandusele.
5. Nende sooviks on majanduse alal eduka koostoo arendamine koikide rahvaste vahel, eesmargiga luua parandatud tootingimuste standardid ja edumeelset sotsiaalkindlustust koikidele.
6. Peale natsistliku turannia havitamist nad loodavad taastada rahu, mis voimaldab koikidel rahvastel elada rahus oma riigi piirides ja tagada, et koik inimesed koikides maades on vabad hirmust ja viletsusest.
7. Sarnane rahu peab voimaldama juurdepaasu koikidele meredele ja ookeanidele ilma takistuseta.
8. Nad loodavad, et koik maailma rahvad loobuvad nii praktilistel kui ka moraalsetel kaalutlustel jou kasutamisest. Tuleviku rahu ei saa sailitada, kui rahvaste maa-, mere- voi ohujoudu kasutatakse kas ahvardusteks voi agressiooniks valjaspool nende piire. Nad usuvad, et laialdase ja permanentse kindlustussusteemi loomisest tulenevalt on sarnaste rahvaste desarmeerimine oluline. Samuti soovivad nad ergutada koiki voimalikke menetlusi, mis voiksid vahendada rahu armastavate rahvaste relvastamise koormat.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Uhinenud Rahvaste deklaratsioon
• Balti apell

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Atlandi charta't" pole iial olnudki. Voitleja, mai 1960, nr. 5, lk. 8.