Aspekt on lauses valjenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel. Tegemist on oeldise ja kogu lause suntaktiliselt tahtsa leksikaalse kategooriaga. Aspekt jaguneb kaheks: leksikaalseks ja morfoloogiliseks (grammatiliseks)
[1]
.
.Leksikaalset aspekti nimetatakse ka tegevuslaadiks. Tegevuslaad on situatsioonide objektiivsed sisemised omadused, st see klassifitseerib situatsioone. Situatsioonituubid jagatakse neljaks: seisund, tegevus, sooritus ning saavutus. Nende jaotus pohineb kolmel tunnusel ? staatilisus/dunaamilisus, duratiivsus/momentaansus ja teelisus/ateelisus.
[2]
Dunaamiline situatsioon
pigem ?toimub“ kui ?on olemas“, on heterogeenne ning muutuv, staatiline situatsioon pigem ?on olemas“ kui ?toimub“, on homogeenne ning pidev ja muutumatu.
[3]
Naiteks:
Maa on ummargune. (staatiline)
Poiss mangib sopradega peitust. (dunaamiline)
Duratiivsed situatsioonid
on seotud ajalise kestusega, momentaansed (punktuaalsed) situatsioonid on aga hetkelised.
[2]
Naiteks:
Poiss ujub basseinis. (duratiivne)
Telefon purunes. (momentaalne)
Teelisuse
puhul eristatakse situatsioone, millel on mingi sisemine, loomulik ammendumispiir ning situatsioone, millel selline piir puudub, mis ei joua kuhugi valja ja mille lopp on vaid katkemine. Selliseid situatsioone nimetatakse teelisteks ehk piiritlevateks ning ateelisteks ehk mittepiiritlevateks.
[4]
Naiteks:
Ta ehitas uue maja. (teeline)
Lapsed mangivad oues. (ateeline)
Grammatiline aspekt naitab situatsiooni piiritletust (piiritlusaspekt), ajalist faasi (faasiaspekt) ning kvantiteeti (kvantitatiivne aspekt).
[5]
Piiritusaspekt on aspektikategooria tuupilisem esindaja, mida sageli peetakse ainsaks aspektiliigiks. Piiritlusaspekt jagub kaheks: perfektiivne ehk piiritletud ning imperfektiivne ehk piiritlemata. Piiritletud situatsioonid on piiri saavutanud teelised situatsioonid, alati on piiritletud punktuaalsed situatsioonid. Piiritlemata situatsioonid on nii teelised situatsioonid, mis pole saavutanud oma piiri, kui ka koik ateelised situatsioonid ehk situatsioonid, mida ei saagi piiritleda.
[5]
Naiteks:
Tudruk laulis kolm tundi. (piiritletud)
Tudruk laulis. (piiritlemata)
Faasiaspekt naitab, millises toimumisfaasis olevana situatsiooni vaadeldakse.
Selle liigid on:
- situatsiooni enda sisemisi ajafaase, st algust (inagressiivsust), jatkumist (kontinuatiivsust) voi toimumist (progressiivsust) ja loppu (egressiivsust ehk terminatiivsust) naitavad aspektid;
- situatsiooni eelfaasi (prospektiivsust) ning jarelfaasi (retrospektiivsust) naitavad aspektid.
[6]
See naitab situatsioonide paljust. Aspektitahendused on suhteliselt vahe grammatiseerunud, valjendudes peamiselt verbiliidetena voi valjaspool verbi leksikaalselt. Suntaktilistest vahenditest kasutatakse kordust (reduplikatsiooni). Kvantitatiivsest aspektist kui verbi (leksikaal)grammatilisest kategooriast voib eesti keele puhul raakida vaid monel erijuhul. Pohilised kvantitatiivse aspekti tahendused on iteratiivsus, distributiivsus ja multiplikatiivsus.
[7]
Iteratiivsus on samade osalistega situatsiooni esinemine mitu korda eri ajaperioodidel voi vaheaegadega, valjendatakse enamasti leksikaalselt, nt sagedusadverbiaalidega
monikord, paeviti
, kui ka kordusadverbiaalide reduplitseerimisega, nt
ikka ja jalle
voi verbikordusega, nt Ta
uurib ja uurib
, kuid ikka ei leia vastust.
[8]
Distributiivsus on sama situatsiooni esinemine mitu korda, kuid iga kord vahemalt osaliselt eri osalistega. See tahendab, et tegemist on situatsiooni mittetaieliku kordumisega. Eesti keeles ei naidata distributiivsust verbis, vaid distributiivsete pronoomenite ja adverbidega
[9]
, nt Nad astusid
ukshaaval
lavale.
See on situatsioonide kordumine samal ajaperioodil. Situatsiooni kasitatakse tervikuna, mis koosneb korduvatest uksikaktidest. Multiplikatiivsust valjendavad le-elementi sisaldavad verbiliited (nt lendlema), liited -gi ja -ki (nt ohkima), -i- (nt surkima). Paljud multiplikatiivsed verbid on onomatopoeetilised voi deskriptiivverbid.
[10]
- ↑
Kroeger, Paul R. (2005).
Analyzing Grammar: An Introduction
(inglise). Cambridge: Cambridge: Cambridge University Press, 152.
Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017).
Eesti keele suntaks
. Tartu: Tartu Ulikooli Kirjastus, 109.
- ↑
2,0
2,1
Norvik, Miina; Piiroja, Piret (19. juuni 2013).
"Aeg ja aspekt"
.
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics
(inglise).
4
(1): 53?72.
DOI
:
10.12697/jeful.2013.4.1.04
.
ISSN
2228-1339
.
- ↑
Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017).
Eesti keele suntaks
. Tartu: Tartu Ulikooli Kirjastus, 109.
- ↑
Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017).
Eesti keele suntaks
. Tartu: Tartu Ulikooli Kirjastus, 111.
- ↑
5,0
5,1
Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017).
Eesti keele suntaks
. Tartu: Tartu Ulikooli Kirjastus, 112.
- ↑
Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017).
Eesti keele suntaks
. Tartu: Tartu Ulikooli Kirjastus, 117?118.
- ↑
Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017).
Eesti keele suntaks
. Tartu: Tartu Ulikooli Kirjastus, 126.
- ↑
Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017).
Eesti keele suntaks
. Tartu: Tartu Ulikooli Kirjastus, 126.
- ↑
Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017).
Eesti keele suntaks
. Tartu: Tartu Ulikooli Kirjastus, 127.
- ↑
Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017).
Eesti keele suntaks
. Tartu: Tartu Ulikooli Kirjastus, 127?128.