Aserbaid?aanlaste genotsiidipaev
(
aserb. keeles
Az?rbaycanlıların Soyqırımı Gunu
)
1918
. aastal armeenlaste poolt toime pandud arveteoiendused aserbaid?aani rahvaga ja genotsiid.
[1]
Aserbaid?aanlaste vastu toime pandud genotsiidi paeva ? tahistatakse igal aastal
31. martsil
.
[2]
Uhishauda Guba
1918
. aastal viis Bakuu Kommuun, kelle poliitiline ja sojavaeline juhtkond koosnes pohiliselt armeenlastest, ellu habivaarse plaani, mis nagi ette puhastada Bakuu kubermang aserbaid?aanlastest.
[3]
Selle tulemusena havitati kumneid tuhandeid rahulikke elanikke, purustati asulaid, kultuurimalestisi, mo?eesid ja koole. Armeenlased korraldasid arveteoiendamisi rahulike aserbaid?aani elanike kallal Gjand?as, ?emahas, Gubas, Ljankjaranis, Karabahhis, Muganis ja teistes Aserbaid?aani piirkondades.
[3]
1918
. aasta martsis-aprillis, tapsid armeenlased Bakuus, ?amahhos, Gubes, Muganis ja Ljankjaranis ule 30 tuhande aserbaid?aanlase ning kumned tuhanded inimesed aeti omalt maalt minema. Ainuuksi Bakuus tapeti erilise julmusega umbes 10 tuhat aserbaid?aanlast, ?amahhos purustati 58 kula, tapeti 7 tuhat inimest (kellest olid 1653 naised, 965 lapsed).
[2]
Gubo territooriumil tehti maatasa 122 kula, aga Karabahhi magialadel 150 kula, Zangezuris 115, Irevanski kubermangus 211, Karski oblastis 92. Kulades sattus elanikkond genotsiidi ohvriks soltumata vanusest ja soost. Arvukates irevani aserbaid?aanlaste poordumistes ajalehe A?hadavor poole, olid 1919. aasta 2. novembri numbris ara toodud arvud, et selles ajaloolises aserbaid?aanlaste linnas ja selle umbruses laastati luhikese aja jooksul 88 kula, poletati 1920 maja, tapeti 131 970 inimest.
[2]
26. martsil
1998
. aastal andis Aserbaid?aani president
Heyd?r ?liyev
valja erimaaruse, mille kohaselt
31. marts
kuulutati malestuspaevaks ? aserbaid?aanlaste genotsiidipaevaks.
[4]