Asendusteenistus (harvem nimetatud ka kui alternatiivteenistus ^{[ viide? ]} ) on ajateenistust asendav teenistus neile, kes aatelistel pohjustel keelduvad sojavaeteenistusest .

Asendusteenistus Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kaitsevaeteenistuse seaduse § 4 maaratleb asendusteenistuse nii: "Asendusteenistus on usulistel voi kolbelistel pohjustel kaitsevaeteenistusest keeldunud kaitsevaekohustuslase kohustuslik riigikaitseline valjaope ." ^[1] .

Asendusteenistusse kutsutakse kaitsevaeteenistusse kutsumisega samadel alustel ja korras. Asendusteenistuse kestus ei voi olla pikem kui 12 kuud ega luhem kui kaheksa kuud. ^[2] Asendusteenistuses olevat isikut nimetatakse asendusteenistujaks. Asendusteenistuse eesmark ei ole luua soodsamat voimalust kohustuslikuks teenistuseks. ^[3]

Asendusteenistuse roll riigikaitses [ muuda | muuda lahteteksti ]

Asendusteenistus on kaitsevaeteenistuse alternatiiv, kuid Kaitsevaeteenistusest keeldumist ei tuleks vaadata kui keeldumist riigikaitsest, vaid uksnes relvi kasitsevast tegevusest. ^[3] Asendusteenistujate teenistuskohtadeks voivad olla: ^[4]

• sotsiaalteenuse osutajad, naitekst hoolde- ja lastekodud, paeva- ja rehabilitatsioonikeskused
• oppeasutused, kus on loodud hariduslike erivajadustega opilaste klassid, naiteks eriavajadustega opilaste koolid
• paastesundmuse lahendamisega tegelevad asutused (erinouded kutsesobivuse, fuusilisse ettevalmistuse, hariduse ja tervise osas). ^[5]

Riigikaitse on oma olemuselt laiem, kui vaid sojaline kaitse. Riigikaitsesse saab panustada ka mittesojaliste vahenditega, mis tugevdavad kodaniku sidet riigiga, aitavad kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele ning seelabi riigi toimimispohimotete ja suveraansuse tugevdamisele. ^[6]

Asendusteenistuja oigused ja kohustused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Asendusteenistuse ajaks sailib asendusteenistujale tema too- voi teenistuskoht ja tema oppekoht oppeasutuses. Asendusteenistujale makstakse asendusteenistuse kestel igakuist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammaara suurust toetust. Asendusteenistuja lapsel on oigus riiklike peretoetuste seaduses satestatud asendusteenistuja lapse toetusele. Asendusteenistuja tootab taistooajaga. Teenistuskoht peab tagama asendusteenistujale too ja valjaoppe. Tema too- ja puhkeaja arvestuses lahtutakse toolepingu seadusest. Asendusteenistujale on teenistuse jooksul ette nahtud 15 paeva puhkust, lisaks voib teenistuskoha juht eeskujuliku teenistuse eest anda kuni 10 paeva lisapuhkust. Asendusteenistuse kestus peatub asendusteenistuja teenistuskohast omavolilise lahkumise ajaks ning pikeneb teenistusest puudutud aja vorra. Asendusteenistujal on keelatud teenistuskohas viibimise ajal oma poliitiliste ja usuliste vaadete levitamine. Veendumuse tottu kaitsevaeteenistusest keeldumine ei tohi isikule kaasa tuua olukorda, kus tema riigikaitselised kohustused selle vorra suurenevad. Asendusteenistuse labimise jarel arvatakse asendusteenistuja reservi koos koigi sellest tulenevate oiguste ja kohustustega. ^[7]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]