Asenduskodu on nouetele vastav koht, kus osutatakse asenduskoduteenust.
Termin "asenduskodu" voeti kasutusele 2007. aastal senise termini "lastekodu" asemel.
Statistika andmetel (2017) a, on viimastel aastatel suurenenud Eestis lahutuste hulk ja vabaabielu osatahtsus mille tagajarjeks on hooletud lapsed. Kindlasti see avaldab lastele suurt moju, lapsed kasvavad tanapaeval eripalgelistes leibkondades. Kahepoolne sissetulek peres ja lastel olemasolu kahel vanemal on algselt tugevaks toeks edasises elus ja iseseisvustamiseks.
[1]
Eestis abielus vanematega 54%
Euroopa liidu lapsed 69%
Eestis vabaabielus lapsed 30%
Euroopa liidus 13%
Eestis uksikvanema 15%
Euroopa liidu lapsed 69%
Vanematest eraldi elavad lapsed 2%
Euroopa liidu lapsed alla 1%
[1]
- Ule Eesti on koku 27 asenduskodu.
[2]
Praegusel ajal, lapsel kes on jaanud ilma vanemateta on voimalik last paigutada asenduskodudesse samas see perekond voib olla eestkoste perekond, hooldus perekond voi lapsendaja perekond.
Vanemate oigused voetakse ara kohtuotsusega kui lapsevanem ei hoolitse oma lapse eest, kuigi see ei vabasta vanemaid oma lapse ulalpidamiskohustustes. Vanematelt saab lapse ka ara votta ilma vanemlikke oigusi votmata. Uhest perekonnast parit oed ja vennad tuleb jatta kodust ja perekonnast eraldamisel kokku, valja arvatud juhul, kui see on vastuollus laste huvidega.
[3]
- Asenduskodud ja jarelhooldus.
Lapse loomulik kasvu- ja arengukeskkond on tema perekond. Selleks, et laps saaks kasvada oma perekonnas, on riigi kohustus toetada vanemaid laste kasvatamisel. Olukorras, kus aga vanemad ei suuda ka toe korral kindlustada lapsele turvalist perekeskkonda ning vanemlikku hoolt, on riigi ulesandeks tagada lapsele sobiv asendushooldus valjaspool tema enda perekonda. Koige uldisemas tahenduses moistetakse asendushooldusena lapse eest hoolitsemist valjaspool tema sunniperekonda kas luhi- voi pikaajaliselt. Asendushoolduse vormideks on: lapsendamine, eestkoste ja asendus holdusteenus (hooldusperes, perekodus ja asenduskodus). Peale asendushooldusteenuselt lahkumist osutatakse jarelhooldusteenust, mis toetab elluastuvate noorte iseseisvat toimetulekut ja opingute jatkamist.
[2]
- Lapsendada saavad vanemad:
· Kelle vanemad andsid lapsendamiseks nousoleku.
· Kelle vanemad on surnud.
· Kellelt on taielikult ara voetud lapse isikuhooldusoigus.
[4]
- Tingimused millele peavad vastama lapsendajad:
· Isik, kelle toovoime ei ole piiratud ja kes on vahemalt 25-aastane.
· Abielus paarid lapsendavad uhiselt, erandina voib lapsendada uksi, kui teise abikaasa toovoime on piiratud.
· Lapsendaja voib olla ka uksikisik.
Lapsendamine on nii lapse kui lapsendaja jaoks loplik ja poordumatu sundmus, lapsendamist ei saa tuhistada ja ka kehtetuks tunnistamise alused on vaga piiratud.
[5]
- jaanuaril 2018 muutus sotsiaalhoolekande seadus, millega seoses senised perekonnas hooldamine ja asenduskoduteenus kujundati umber asendus- ja jarelhooldusteenuseks, mida korraldavad kohalikud omavalitsused. Kohalikke omavalitsusi abistab muudatuste ellurakendamisel sotsiaalkindlustusamet.
[6]
- Asendushooldus hooldusperedes.
Hoolduspere peab olema lapsele sobivas peres, sealhulgas hooldajal endal voivad olla alla 14-aastased lapsed ja teised hooldamist vajavad isikud. Laste arvu suurendamine hooldusperes on lubatud vaid asendushooldusel olevate laste huvides, kui selle jaoks annavad loa perre paigutatud ja perre paigutatavate laste eestkostjad. Hoolduspere vanemat, kes hooldab vahemalt nelja last, toetatakse vahemalt toolepingu seaduse § 29 loike 5 alusel kehtestatud tootasu alammaaras. Uhe lapse hooldamisel toetatakse hoolduspere vanemat vahemalt uhe neljandiku ulatuses nimetatud tootasu alammaarast.
[5]
- Asendushooldus asenduskodus.
Asendushoolduse osutatakse asenduskodudes kui teenuse osutamist kasvatajatega, kes tootavad toolepingu alusel. Seetottu on asenduskodudes rohkem lapsi ja inimeste arv suurem, kes kannavad hoolt nende eest. Kasvatajad tootavad vahetustega ja vahetuva graafikuga.
2015. aasta seisuga olid Eestis jargmised asenduskodud
[7]
.
Nendes pakutakse lastele hoolt sunnistsaati kuni 22a. vanuseni.
Suuremates asenduskodudes lastega tegelevad sotsiaaltootajad, psuhholoogid, terapeudid, eripedagoogid, med oed.
Lapsendamist reguleerib perekonnaseadus, et last lapsendada peab poorduma sotsiaalkindlustusameti poole.