Arnold Green
(
30. august
1920
Riia
,
Lati
?
4. november
2011
[1]
Tallinn, Eesti) oli
Eesti NSV
riigitegelane ja olumpialiikumise tegelane.
Arnold Green lopetas aastal
1940
Rakvere gumnaasiumi
oli
1940
?
1941
ELKNU
Virumaa
Komitee instruktor, astus 1941. aastal
Tallinna Jalavae Kooli
noorempoliittootajate kursustele
[2]
, mille lopetas 1942. aastal ja osales poliittootajana (
komsomoliorganisaatorina
)
Teises maailmasojas
.
A. Green teenis
1941
?
1945
Punaarmees
, roodu poliitjuhina,
354. Laskurpolgu
parteiorganisaatorina ja diviisi parteikomisjoni sekretarina
[3]
8. Eesti Laskurkorpuses
ning kuulus 1944. aasta sugisel
Vassili Vorgu
juhitud 354. Laskurpolgu eelsalka, mis hoivas
Saksa vagede poolt maha jaetud Tallinna
.
NLKP
liige 1942. aastast.
Parast soda oli A. Green kuni
1947
. aastani
Noukogude armees
vaeosades poliittool. Arnold Green oppis
1947
?
1950
Moskvas
UK(b)P KK Korgemas Parteikoolis
ajakirjanduse erialal ja selle lopetamise jarel oli ta aastatel
1950
?
1953
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee
haalekandja
Rahva Haale
vastutav toimetaja ning ka ajakirja
Eesti Bol?evik
toimetuse liige.
Aastatel
1953
?
1958
ja
1960
?
1984
oli A. Green
Eesti NSV Ministrite Noukogu
esimehe asetaitja. Aastatel
1958
?
1960
oli A. Green
Eesti NSV haridusminister
, ta oli ka
Eesti NSV valisminister
, aastast
1962
kohakaaslusega, aastail
1984
?
1990
oli A. Green ainult
Eesti NSV valisminister
[4]
.
A. Green oli
EKP Keskkomitee
liige, ta oli ka
Eesti NSV Ulemnoukogu
III
,
V
,
VI
,
VII
,
VIII
,
IX
[3]
,
X
ja
XI koosseisu
saadik ning
NSV Liidu Ulemnoukogu
4. koosseisu saadik..
1962. aastal anti talle 1942. aastal NSV Liidus
Norilskis
NKVD poolt hukatud kolonel
Johannes Reinola
maja Tallinnas
[5]
.
Arnold Green oli ka
Noukogude Liidu
olumpiadelegatsiooni uks juhte
1972
. aasta
Muncheni
(purjeregatt
Kielis
) ja
1976
. aasta
Montreali
(purjeregatt
Kingstonis
) olumpiamangudel. A. Greeni juhtimisel korraldati ja viidi labi
1980. aasta olumpiamangude
purjeregatt
Tallinnas
.
14. jaanuarist
1989
?
1997
oli A. Green
Eesti Olumpiakomitee
president. Samuti on ta olnud
Eesti suusaliidu
ja
Eesti maadlusliidu
president. Arnold Greeni osavotul on rajatud ka
Tartu Ulikooli staadion
,
Tallinna Kalevi staadion
ja
Kaariku spordibaas
.
[6]
Sporditeadlane
Karin Baskin
on Arnold Greeni tutar.
?Oma avalduses utles Sir
Patrick Dean
, et Noukogude esindaja kannab Eesti valisministri tiitlit. Ma voin teda teavitada, et ma mitte ainult ei kanna seda tiitlit, vaid olen toepoolest Eesti Noukogude Sotsialistliku Vabariigi valisminister ja esindan selle rahva huve. Kuid praegusel juhul esindan ma ennekoike koigi suure Noukogude Liidu rahvaste huve. Mis puudutab vaidet, et ma peaksin tundma omaenda riigi ajalugu, voin oelda kategooriliselt, et ma tunnen seda ning ma palun teil sellega seoses lubada mul esitleda moningaid sellest voetud tuupfakte. Kogu maailm peab teadma, et tookas Eesti rahvas osales aktiivselt suures
oktoobrirevolutsioonis
, korvuti Venemaa tooliste ja talupoegadega. (...) Oma avalduses mainis Sir Patrick Dean, et "kodanlik"
Eesti Vabariik
, mis oli loodud
imperialistide
poolt (see viimane selgitus parineb minult), oli iseseisev riik ja isegi
Rahvasteliidu
liige. Jah, see oli toepoolest Rahvasteliidu liige, kuid milline see iseseisvus oli, seda teavad koige paremini Eesti inimesed ise. (...) Eesti nondanimetatud iseseisvuse tulemuseks oli, et seal valitses Euroopa koige madalam elustandard, raakimata sellistest hadadest nagu pidev toopuudus, keskkoolide vahesus ja nii edasi. Aastal 1940, kui fa?ismimeelne Eesti valitsus oli uksinda jaanud ning ei saanud enam loota oma imperialistlike patroonide abile,
kihutasid Eesti toolised selle minema
ja asendasid
noukogude voimuga
, mis avas nende ees tohutud majandusliku ja kultuurilise arengu perspektiivid. (...) Vene rahva vennaliku abi toel on paljud vaikesed riigid ja rahvad suutnud uhe-kahe aastakumnega saavutada sellise arengu, mis muudes oludes oleks noudnud sajandeid. (...)
Noukogude Liit
on ainus riik maailmas, mis on paastnud palju rahvusi valjasuremisest. (...) Sellest teemast raakides lubage mul veel kord selgitada, et Noukogude rahvad, kaasa arvatud Eesti rahvas, ei vaja selliseid isehakanud kaitsjaid, millistena teatud laaneriikide saadikud, kes siin on raakinud, tahaksid ennast kujutleda. Me utleksime neile harrastele: ajaloolised faktid on teie vastu. Toepoolest, ajalugu peaks andma teile selge oppetunni, et kui imperialistide unistuste teokstegemine relvastatud sekkumise abil on osutunud voimatuks, siis ei ole mingit abi nendest pahatahtlikest ja laimavatest runnakutest, mida sellel assambleel kasutavad koloniaalvoimud.“
–
Arnold Green
URO
17.
peaassambleel
, 1962.
[8]
- ↑
Suri Eesti Olumpiakomitee endine president Arnold Green
. ERR Uudised, 04.11.2011
- ↑
У истоков Тюменского военного института инженерных войск
, ≪Тюменские известия≫, №161 (5369), 14.09.2011
- ↑
3,0
3,1
Arnold Karli p. Green
,
Eesti NSV Ulemnoukogu IX koosseis
= Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline luhiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 33
- ↑
EE 14. koide lk. 70
- ↑
W. M. Tapetud koloneli maja. Voitleja, mai/juuni 2001, nr. 3, lk. 8.
- ↑
Arnold Green ? Eesti Olumpiakomitee
- ↑
"Tartu Ulikooli suure medali kavalerid"
.
Tartu Ulikool
. Vaadatud 4.12.2022
.
- ↑
Lauri Malksoo
"Noukogude anneksioon ja riigi jarjepidevus: Eesti, Lati ja Leedu staatus rahvusvahelises oiguses 1940. a ? 1991. a ja parast 1991. a" 2005, lk 146