Artiklis ei ole piisavalt viiteid . Palun aita vaiteid kontrollida ja viiteid lisada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Arnold Green ( 30. august 1920 Riia , Lati ? 4. november 2011 ^[1] Tallinn, Eesti) oli Eesti NSV riigitegelane ja olumpialiikumise tegelane.

Noorus ja too Eesti NSV-s [ muuda | muuda lahteteksti ]

Arnold Green lopetas aastal 1940 Rakvere gumnaasiumi oli 1940 ? 1941 ELKNU Virumaa Komitee instruktor, astus 1941. aastal Tallinna Jalavae Kooli noorempoliittootajate kursustele ^[2] , mille lopetas 1942. aastal ja osales poliittootajana ( komsomoliorganisaatorina ) Teises maailmasojas .

A. Green teenis 1941 ? 1945 Punaarmees , roodu poliitjuhina, 354. Laskurpolgu parteiorganisaatorina ja diviisi parteikomisjoni sekretarina ^[3] 8. Eesti Laskurkorpuses ning kuulus 1944. aasta sugisel Vassili Vorgu juhitud 354. Laskurpolgu eelsalka, mis hoivas Saksa vagede poolt maha jaetud Tallinna . NLKP liige 1942. aastast.

Parast soda oli A. Green kuni 1947 . aastani Noukogude armees vaeosades poliittool. Arnold Green oppis 1947 ? 1950 Moskvas UK(b)P KK Korgemas Parteikoolis ajakirjanduse erialal ja selle lopetamise jarel oli ta aastatel 1950 ? 1953 Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee haalekandja Rahva Haale vastutav toimetaja ning ka ajakirja Eesti Bol?evik toimetuse liige.

Aastatel 1953 ? 1958 ja 1960 ? 1984 oli A. Green Eesti NSV Ministrite Noukogu esimehe asetaitja. Aastatel 1958 ? 1960 oli A. Green Eesti NSV haridusminister , ta oli ka Eesti NSV valisminister , aastast 1962 kohakaaslusega, aastail 1984 ? 1990 oli A. Green ainult Eesti NSV valisminister ^[4] .

A. Green oli EKP Keskkomitee liige, ta oli ka Eesti NSV Ulemnoukogu III , V , VI , VII , VIII , IX ^[3] , X ja XI koosseisu saadik ning NSV Liidu Ulemnoukogu 4. koosseisu saadik..

1962. aastal anti talle 1942. aastal NSV Liidus Norilskis NKVD poolt hukatud kolonel Johannes Reinola maja Tallinnas ^[5] .

Arnold Green oli ka Noukogude Liidu olumpiadelegatsiooni uks juhte 1972 . aasta Muncheni (purjeregatt Kielis ) ja 1976 . aasta Montreali (purjeregatt Kingstonis ) olumpiamangudel. A. Greeni juhtimisel korraldati ja viidi labi 1980. aasta olumpiamangude purjeregatt Tallinnas .

14. jaanuarist 1989 ? 1997 oli A. Green Eesti Olumpiakomitee president. Samuti on ta olnud Eesti suusaliidu ja Eesti maadlusliidu president. Arnold Greeni osavotul on rajatud ka Tartu Ulikooli staadion , Tallinna Kalevi staadion ja Kaariku spordibaas . ^[6]

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1960 Toopunalipu orden
• 1997 Tartu Ulikooli suur medal ^[7]
• 1997 Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia (pikaajaline tanuvaarne tegevus eesti spordi ja kultuuri arendamisel)
• 2001 Olumpiaorden
• 2002 Eesti Olumpiakomitee aupresident
• 2006 Eesti Olumpiakomitee teenetemark

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sporditeadlane Karin Baskin on Arnold Greeni tutar.

Tsitaat [ muuda | muuda lahteteksti ]

?Oma avalduses utles Sir Patrick Dean , et Noukogude esindaja kannab Eesti valisministri tiitlit. Ma voin teda teavitada, et ma mitte ainult ei kanna seda tiitlit, vaid olen toepoolest Eesti Noukogude Sotsialistliku Vabariigi valisminister ja esindan selle rahva huve. Kuid praegusel juhul esindan ma ennekoike koigi suure Noukogude Liidu rahvaste huve. Mis puudutab vaidet, et ma peaksin tundma omaenda riigi ajalugu, voin oelda kategooriliselt, et ma tunnen seda ning ma palun teil sellega seoses lubada mul esitleda moningaid sellest voetud tuupfakte. Kogu maailm peab teadma, et tookas Eesti rahvas osales aktiivselt suures oktoobrirevolutsioonis , korvuti Venemaa tooliste ja talupoegadega. (...) Oma avalduses mainis Sir Patrick Dean, et "kodanlik" Eesti Vabariik , mis oli loodud imperialistide poolt (see viimane selgitus parineb minult), oli iseseisev riik ja isegi Rahvasteliidu liige. Jah, see oli toepoolest Rahvasteliidu liige, kuid milline see iseseisvus oli, seda teavad koige paremini Eesti inimesed ise. (...) Eesti nondanimetatud iseseisvuse tulemuseks oli, et seal valitses Euroopa koige madalam elustandard, raakimata sellistest hadadest nagu pidev toopuudus, keskkoolide vahesus ja nii edasi. Aastal 1940, kui fa?ismimeelne Eesti valitsus oli uksinda jaanud ning ei saanud enam loota oma imperialistlike patroonide abile, kihutasid Eesti toolised selle minema ja asendasid noukogude voimuga , mis avas nende ees tohutud majandusliku ja kultuurilise arengu perspektiivid. (...) Vene rahva vennaliku abi toel on paljud vaikesed riigid ja rahvad suutnud uhe-kahe aastakumnega saavutada sellise arengu, mis muudes oludes oleks noudnud sajandeid. (...) Noukogude Liit on ainus riik maailmas, mis on paastnud palju rahvusi valjasuremisest. (...) Sellest teemast raakides lubage mul veel kord selgitada, et Noukogude rahvad, kaasa arvatud Eesti rahvas, ei vaja selliseid isehakanud kaitsjaid, millistena teatud laaneriikide saadikud, kes siin on raakinud, tahaksid ennast kujutleda. Me utleksime neile harrastele: ajaloolised faktid on teie vastu. Toepoolest, ajalugu peaks andma teile selge oppetunni, et kui imperialistide unistuste teokstegemine relvastatud sekkumise abil on osutunud voimatuks, siis ei ole mingit abi nendest pahatahtlikest ja laimavatest runnakutest, mida sellel assambleel kasutavad koloniaalvoimud.“

– Arnold Green URO 17. peaassambleel , 1962. ^[8]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Biograafia ESBL -is
• Arnold Green - kogu elu spordis EOK
• Ilmar Palli : "Arnold Green: Deklaratsioon sundis suurte pingutustega" Maaleht, 13. november 2008
• "Suri Eesti olumpialiikumise taastaja Arnold Green" Maaleht, 4. november 2011
• Arnold Green, oktoober 1976