Apollo navigatsiooniarvuti

AGC ekraan ja klahvistik DSKY juhtimismooduli juhtpaneelil

Apollo navigatsiooniarvuti ja DSKY arvutiajaloo muuseumis Mountain View linnas USA California osariigis

Apollo navigatsiooniarvuti (inglise keeles Apollo Guidance Computer ? AGC) oli digitaalne arvuti, mis loodi 1960. aastate alguses Apollo programmi jaoks ja paigaldati igasse Apollo juhtimismoodulisse ja kuumoodulisse . Arvuti teostas arvutusi ja omas elektroonilisi liideseid kosmoselaeva juhtimiseks ja navigeerimiseks. Andmete edastamiseks kasutas arvuti 16 bitti: 15 bitti andmete jaoks ja uhte paarsusbitti . Taktsageduseks oli 2,048 MHz . Enamus programmidest sailitati spetsiaalses ROM tuupi programmimalus , milleks oli 74 kilobaiti sillatud ( epoksiidplastikusse valatud traatsildadest ja ferriitrongastest) programmimalu ning 4 kilobaiti muutmalu . Arvuti tarkvara kujutas endast tanapaevases moistes multitegumilist reaalaja operatsioonisusteemi .

Astronaudid kasutasid arvutile kaskude andmiseks ja informatsiooni saamiseks numbritega klaviatuuri ja ekraani, mida nimetati DSKY-ks (inglise keeles display & keyboard ). Arvuti ja selle kasutajaliides tootati valja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi seadmete laboris (tollane MIT Instrumentation Laboratory ja praegune Charles Stark Draper Laboratory ). Apollo navigatsiooniarvuti on uks esimestest mikroskeemidel pohinevatest arvutitest.

Arvuti eesmark oli juhtida 13 tonni kaaluvat kuumoodulit, mis liikus Kuu orbiidil kiirusega 3500 km/h, maandada see ohutult Kuu pinnale meetri tapsusega, startida Kuu pinnalt ja juhtida kuumoodul tagasi Kuu orbiidile, et pokkuda orbiidil liikuva juhtimismooduliga. Eksimusteks polnud ruumi, sest kuumoodulil jatkus kutust vaid uheks laskumiskatseks.

Veakoodid 1201 ja 1202 [ muuda | muuda lahteteksti ]

20. juulil 1969 olid Apollo 11 astronaudid Neil Armstrong ja Buzz Aldrin laskumas kuumooduliga Eagle (Kotkas) Kuu pinnale, milleni oli jaanud veel 6000 jalga . Kuumooduli peamootor taitis viimast tootsuklit. Turvalise Kuu pinnale laskumiseni oli jaanud 6 minutit. Akitselt suttis navigatsiooniarvuti juhtpaneelil kollane hoiatustuli. Arvuti raporteeris programmi viga 1202 ? malu uletaitumine. Astronaudid poordusid juhiste saamiseks juhtimiskeskuse poole. Viga oli pohjustatud laskumisradarist tuleva ootamatu andmevoo poolt. Apollo navigatsiooniarvuti oli aga programmeeritud liigitama neid andmeid teisejargulisteks ja ignoreerima neid siis, kui oli vaja tegeleda tahtsamate arvutustega.

Juhtimiskeskuses sel ajal valves olnud 26-aastane navigatsioonisusteemide ekspert Steve Bales pidi otsustama, kas viga on kriitiline voi mitte ehk kas missioon katkestada voi laskumist jatkata. Jack Garmanile , kes Balesi abistas, meenus, et sarnane probleem esines arvuti testimisel simulatsioonil. Ta veenis Balesi, et viga pole kriitiline ja ei takista ohutut Kuu pinnale laskumist. Otsuse tegemiseks kulus 15 sekundit. Bales teatas lennujuhile, et viga voib ignoreerida. Missioon jatkus.

Jargnevate minutite jooksul kordus viga 1202 ja sama tuupi viga 1201 veel moned korrad. See ei takistanud kuumooduli laskumist. Arvuti sooritas taaskaivitamisi, programmide taaslaadimisi ja jatkas tootamist poolelijaanud ulesannetega iga kord, kui kuvas ekraanile veakoodi 1201 voi 1202. Laskumine Kuu pinnale onnestus ? Kotkas oli laskunud. Steve Bales sai oige otsuse langetamise eest hiljem, kui president Richard Nixon andis Apollo 11 astronautidele ule "Vabaduse medali" ( Presidential Medal of Freedom ), samuti austuse osaliseks, olles valitud NASA Group Achievement Awardi laureaadiks kogu missiooni korraldanud meeskonna poolt.

Sel ajal kui astronaudid Kuu pinnal jalutasid, otsiti MIT-is vea pohjusi. Missioon polnud veel kaugeltki labi ? ees oli lahkumine Kuult ja pokkumine Kuu orbiidil liikuva juhtimismooduliga, milles viibis Michael Collins . Vea leidsid Fred H. Martin ja George Silver . Selgus, et astronaudid olid unustanud valja lulitada laskumisradari. Apollo navigatsiooniarvuti aga raiskas malu protsessoritsukleid kasutute radariandmete ootamisele ja tootlemisele. Hiljem selgus veel, et simulaatoris, kus astronaute treeniti, polnud radar uldse navigatsiooniarvutiga uhendatud ja seetottu ei ilmnenud viga treeningutel. Seega osutus uks ajaloo kuulsamaid programmivigu ? "program alarm 1202", tegelikult hoopis inimese ehk kasutaja veaks.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]