Apollo 14

	Alan Shepard ja Ameerika Uhendriikide lipp Kuu pinnal
Operaator	NASA
COSPAR ID	CSM: 1971-008A ; LM: 1971-008C
SATCAT	CSM: 4900 ; LM: 4905
Missiooni kestus	9 paeva 1 minut ja 58 sekundit
Kosmoseaparaadi omadused
Kosmoseaparaat	Apollo CSM-110 ; Apollo LM-8
Tootja	CSM: North American Rockwell ; LM: Grumman
Stardimass	46305 kg
Maandumismass	5208 kg
Meeskond
Meeskonna suurus	3
Meeskonna liikmed	Alan Shepard ; Stuart Roosa ; Edgar Mitchell
Kutsung	CSM: Kitty Hawk ; LM: Antares
Missiooni algus
Stardi aeg	21.03.02, 31. jaanuar 1971 (UTC)
Kanderakett	Saturn V
Stardikompleks	Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39
Missiooni lopp
Vastuvotja	USS New Orleans
Maandumise aeg	21.05.00, 9. veebruar 1971 (UTC)
Maandumispaik	Vaikne ookean
	; Stuart Roosa, Alan Shepard ja Edgar Mitchell Apollo programm ← Apollo 13 Apollo 15 →

Apollo 14 oli Apollo programmi kaheksas mehitatud missioon, mis sooritas kolmanda maandumise Kuule .

Meeskonda kuulusid komandor Alan Shepard , juhtimismooduli ("Kitty Hawk"; CM-110) piloot Stuart Roosa ja kuumooduli ("Antares"; LM-8) piloot Edgar Mitchell . Shepardile oli see teine kosmoselend, Mitchellile ja Roosale esimene.

Apollo 14 startis 31. jaanuaril 1971 kell 21:03.02 maailmaaja jargi stardiplatvormilt 39A . Meeskond joudis juhtimismoodulis Maale tagasi 9. veebruaril kell 21:05.00 maailmaaja jargi. Missioon kestis kokku 216 tundi, 1 minuti ja 58 sekundit ehk 9 oopaeva, 1 minuti ja 58 sekundit.

Maandumispaik oli Fra Mauro korgustik (3,65 S, 17,47 W). Kuule joudsid Shepard ja Mitchell 5. veebruaril kell 9:18.11. Kuult lahkuti 6. veebruaril kell 18:48.42. Kuul viibiti 1 oopaev ja 9,5 tundi. Otseselt Kuu pinnal viibisid Shepard ja Mitchell kahe peale kokku 9,2 (4,7+4,5) tundi.

Shepardi skafandril olid kate ja jalgade umber punased triibud, et oleks voimalik kosmonautidel vahet teha. Naiteks Apollo 12 fotodel tekitas suurt segadust asjaolu, et kosmonautidel ei olnud voimalik vahet teha. Hiljem kasutati seda meetodit nii Apollo ulejaanud missioonidel kui ka kosmosesustikute ja Rahvusvahelise kosmosejaama lendudel.

Pinnaseproove voeti Kuult kaasa 43 kg.

Shepard vottis poolsalaja kaasa golfikepi ja -pallid ning tegi Kuul kaks looki. Ta vaitis, et teine pall liikus edasi " miile ja miile ja miile", kuid hiljem leidis, et tegelikult joudis see 200?400 jardi kaugusele. “Ilmselt olen ma kaugelt kuulsam selle mehena, kes Kuul golfipalli loi, kui esimese ameeriklasena kosmoses.”

Mitchell tegi teel Kuule moned volitamata meeltevalise taju eksperimendid. Maale jaanud sobrad lasksid tal kaarte ara arvata. Araarvamiste protsent olevat olnud statistilisest keskmisest vaiksem.

Stuart Roosa, kes oli nooruses tootanud metsanduses , oli kaasa votnud mitusada seemet 5 okaspuuliigilt , et kindlaks teha, kas neile mojub kaaluta olek . Parast Maale naasmist idanesid seemned normaalselt. Seemneist idanenud puukesi jagati paljudesse kohtadesse ule USA ja moned valismaalegi. Neid nimetatakse kuupuudeks .

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]