Apollo 1

Apollo 1
	Apollo 1 kapsel parast polengut
Nimed	AS-204, Apollo 1
Missiooni tuup	mehitatud juhtimismooduli katselend
Operaator	NASA
Missiooni kestus	kuni 14 paeva (planeeritud)
Kosmoseaparaadi omadused
Kosmoseaparaat	Apollo CSM-012
Tootja	North American Rockwell
Stardimass	20 000 kg
Meeskond
Meeskonna suurus	3
Meeskonna liikmed	Gus Grissom ; Edward H. White ; Roger B. Chaffee
Missiooni algus
Stardi aeg	21. veebruar 1967
Kanderakett	Saturn IB
Stardikompleks	Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 34
	; Gus Grissom, Ed White ja Roger Chaffee Apollo programm Apollo 4 →

Apollo 1 oli NASA Apollo programmi missioon, mis oleks olnud programmi esimene mehitatud missioon. Missiooni start oli maaratud 21. veebruarile 1967, kuid missioonil kasutatud kosmoselaev havis stardiplatvormil toimunud lennueelsel testil 27. jaanuaril 1967 , kui juhtimismoodulis puhkes tulekahju. Koik kolm moodulis viibinud meeskonnaliiget hukkusid. ^[1]

Tulekahju pohjustas puhta hapniku keskkonnas elektrijuhtmestiku vea tottu tekkinud sade. Kui jahutusvedelik ja sunteetilised materjalid suttisid, tousis temperatuur kapslis mone sekundiga ule 1300 °C. Kapsli luuk avanes sissepoole ning kuna kapslis oli korgem ohurohk kui valjas, ei saanud astronaudid seda onnetuse ajal avada ja jaid kapslisse loksu. Stardiplatvormi tootajatel onnestus kapsli luuk avada viis minutit parast polengu algust, kuid kogu meeskond oli selleks ajaks surnud. ^[2]

Rohk kapslis oli normaalrohust veidi suurem (umbes 1150 hPa). Puhta hapniku kasutamine on moodapaasmatu orbiidil, kus ohurohk kapslis on vaid umbes kolmandik normaalrohust. Varem oli samades tingimustes edukalt katsetatud nii Mercury kui ka Gemini mooduleid.

Mehitatud Apollo lennud peatati 20 kuuks, kuni NASA ehitas juhtimismooduli umber. Samas oli lennukeelu ajal voimalik katsetada kuumoodulit ning Saturn V kanderaketti. Apollo 1-le maaratud kanderaketti kasutati missioonil Apollo 5 . Esimene mehitatud Apollo missioon toimus oktoobris 1968, kui startis Apollo 7 . ^[3]