See artikkel ootab keeletoimetamist . (Marts 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Anton Starkopf (kunstnikunimi 1936?1940 Starkopf-Rea ; 22. aprill 1889 Roa kula, Kohila vald ? 30. detsember 1966 Tartu ) oli eesti skulptor .

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Anton Starkopf oli Pohjasojas osalenud Rootsi ohvitseri jareltulija. ^[1] Ta sundis Lohu-Karneri talus talunikust ehitusmeistri paljulapselises peres. ^[2] Talu asus Tallinna?Rapla?Turi maantee ja raudtee vahel vaikesel korgendikul. Kodukula nimest tuletas ta nimekuju Starkopf-Rea.

Sai alghariduse Jarvakandi ministeeriumikoolis. Parast selle lopetamist tootas vallakirjutaja abina Kohilas ja Aleksandri vallas. Oli vahepeal ka luhemat aega Moskva lahistel moisas raamatupidaja. ^[3] Haridusteed jatkas Tallinna kaubanduskoolis, jatkuvalt raamatupidamise erialal, ja Peterburi korgematel kaubandus-toostuskursustel. ^[4] Suhtlemine Peterburis oppivate kunstnike August Janseni , Peet Areni , Paul ja Karl Burmani ning teistega aratas temas huvi kunsti vastu. Peterburis olles tulevane kunstnik haigestus ning saadeti Hyvinkaasse sanatooriumi, kus ta hakkas igavuse peletamiseks voolima. Juhuslikult sattusid tema tood professor Wennerbergi ja skulptor Johannes Haapasalo katte, kes soovitasid noormehel valida skulptori elukutse. ^[3]

Kunstiopinguid alustas ta Munchenis , kus oppis aastatel 1911 ? 1912 Anton A?be kunstikoolis koos Ado Vabbega ning modelleerimist professor Hans Schwegerle juures. Aleksander Tassa ohutusel siirdus Anton Starkopf oppima Pariisi , tolleaegsesse Euroopa kunstipealinna. Seal viibis ta aastatel 1912?1913 ning oppis Academie Russe 'is skulptuuri ja Academie de la Grande Chaumiere 'is joonistamist. Esines Academie Russe naitusel skulptuuri ja joonistustega, suhtles selle asutuse juurde koondunud vene kunsti ja kirjanduse avangardistidega. 1913 . aastal suvitas koos Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglasega Ahvenamaal , kus tegeles joonistamisega.

Esimene kunstinaitus, kus Starkopf Eestis osales, oli Noor-Eesti naitus 1914 . aastal, kus ta esineb koos Vabbega. ^[3] Naitusel eksponeeris ta neidsamu Ahvenamaal valminud joonistusi. Sama aasta kevadel siirdus Soome, Viiburi lahedale ning hilissuvel Saksamaale , kavatsusega minna sealt tagasi Pariisi.

1914 . aasta sugisel viibis Anton Starkopf Dresdenis , kus ta arreteeriti kahtlustatavana spionaa?is ning interneeriti esmalt Vehleni ja hiljem Ratheni kulla. ^[5] Algul elatus ta Hispaania konsulaadist saadud rahalisest toetusest, selle loppedes hakkas Dresdenis tood otsima. ^[5] Soome tulevase konsuli abiga sai ta kiviraiuja opilase koha Leo Buce tookojas. ^[5] Sel ajajargul tutvus kunstnik tulevaste maailmanimede Otto Dixi ja Georg Kindiga . ^[5] 1917. aastal siirdus Starkopf romantiliste tunnete ajel Berliini , kus sai tood professor Manzeli tookojas. ^[5] Seal tootades osales Starkopf Gaueseni toomkiriku reljeefide valmistamises. ^[5] Poolteist aastat tootas skulptor F. Metzneri ateljees ateljeejuhataja ja assistendina. ^[2] Aasta enne I maailmasoja loppu kunstnik haigestus. Ta sai tood tolgina Sprottau tuberkuloosihaiglas, kuhu olid koondatud tuberkuloosi haigestunud sojavangid ule Saksamaa. ^[5] Starkopfi ulesandeks oli surmateadete valjakirjutamine ning haiglas tootatud 10 kuu jooksul kirjutas ta ka 20 teadet Eestisse. ^[5] Eestisse onnestus tal naasta 1918. aastal.

Eestis tootas ta luhemat aega Haridusministeeriumi kunstiosakonnas. Siis kutsusid Tassa ja Magi Starkopfi Tartusse, kus koos asutati 1919. aastal Korgem Kunstikool Pallas . Aastatel 1919?1940 tootas koolis skulptuurioppejouna. Parast Konrad Magi lahkumist sellelt kohalt tootas ta 1929 ? 1940 kooli direktorina. Tema kae all on oppinud hulk hilisemaid tuntud eesti skulptoreid: Ferdi Sannamees , Herman Halliste , Johannes Hirv , August Vomm , Ernst Joesaar jt. 1934 palvis kunstnik professori tiitli ja Rootsi Vasa ordeni . ^[6] 7. oktoobril 1939 nimetati ta Haridusministeeriumi juurde asutatud Kunstikomitee liikmeks. Eesti NSVs oli ta J. Koorti nimelise Rakenduskunstikooli direktor.

Aastatel 1944 ? 1950 oli Starkopf Tartu Riikliku Kunstiinstituudi skulptuurioppejoud ja 1945 ? 1948 ka selle direktor. 1950. aasta aprillis toimunud loominguliste liitude pleenumil nimetati Starkopfi fa?istide kasilaseks ja vabadussojalaste liikumise propageerijaks. Sellises ohkkonnas ei julgenud skulptor enam kodumaale jaada ning siirdus Moskvasse S. Merkulovi ateljeesse, kus tollal juba 60-aastane kunstnik teenis leiba kiviraiumise ja kipskoopiate valmistamisega. ^[7] 1954 . aastal Tartusse naasnult puhendus ta vabaloomingule. 1930. aastal oli valminud Starkopfil Arnold Matteuse projekteeritud suure valguskullase ateljeega eramu Tahtveres . Seal tootas meister elu lopuni. Parast tema surma rajati ateljeeruumidesse tema majamuuseum.

Anton Starkopf suri 30. detsembril 1966 ning maeti koduaeda ounapuude alla. ^[7]

Looming ^[8] [ muuda | muuda lahteteksti ]

Starkopfi looming on ?anriliselt vaga mitmekesine: umarplastika , reljeef , hauasambad , pisiplastika . Materjalide valik on lausa aukartustaratav: puu, pronks , graniit , liivakivi , betoon , puumass , keraamika , tina , galvanoplastika .

1920. aastatel olid eelismaterjalideks pronks ja puu. Tasapisi liikus kunstnik ekspressionistlikelt joonistustelt ja skulptuuridelt realistlikuma vormitunnetusega portreede loomisele. Temaatikalt eelistas kunstnik antiikmutoloogiat ja piiblistseene. Aastakumne algul tegi ta mitu Vabadussoja monumenti ( Ambla , Laiuse , Turi , Kilingi-Nomme ). Starkopf eelistas lihtsa joonega vertikaalseid malestussambaid, millest enamiku lahendas puramiidjate obeliskidena . Tahelepanuvaarsed ongi pigem sammaste reljeefid. Eriti ilmekas pronksreljeef asub Puhja malestussambal (1925), mis taasavati 1988. aastal. Vabadussoja monumentidest touseb veel esile Laiuse langenud sodurite malestusmark (1925). ^[7]

1930. aastatel algas niinimetatud graniidiperiood ning kujunes valja kunstniku isikuparane kunstikeel. Tema loomingut iseloomustab suletud kompositsioon ja uldistav vormikasitlus, arhitektooniline liigendus ja materjali eripara arvestav pinnatootlus. Meistri kunstnikukreedo oli: Heas skulptuuris peab olema 33% modelli, 33% materjali ja 33% kunstnikku ennast. Kunstniku enda osas peab avalduma kunstniku suda, aju ja poial. ^[6]

1960. aastatel puhendus kunstnik enam dekoratiivskulptuurile. Sel ajal valmisid mitmed Eesti kultuuritegelaste portreed. Anton Starkopf on kujutanud naiteks Kristjan Jaak Petersoni (puu, 1956?1957), Konrad Mage (graniit, 1963) ja Nikolai Triiki (graniit, 1964).

Juba 1920. aastatel oli Starkopf loonud hulga range arhitektoonilise uldlahendusega reljeefi voi figuuriga vaaristatud malestus- ja hauasambaid. Kunstnik pidas kalmistuskulptuuri vaga tahtsaks valdkonnaks skulptori toos ja rohutas seda oma opilastelegi. Elu lopukumnendil valmisid vanameistril mitmed graniidist hauakujud: "Viimane samm" Metsakalmistul , "Fini?" Riia Metsakalmistul, "Kandlemangija" Raadi kalmistul ning "Vasinu" ja "Saarepiiga" Hageri kalmistul. ^[7]

Viimastel aastatel, tervise halvenedes eelistas Starkopf tehnikatest keraamikat ja materjalidest tina . Tema katega valmis hulk keraamilisi plaate, millest onnestunumateks loetakse neid, mis valmisid nooruspolve joonistuste jargi. ^[7]

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastatel 1920?1928 oli Starkopf abielus Lydia Meiga .

Tema lapselapsed on skulptor Hannes Starkopf ja arstiteadlane Joel Starkopf .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Anton Starkopfi ateljeemuuseum
• Anton Starkopfi stipendium

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Anton Starkopfi looming EKM Digikogus
• Maarja Aeltermann . Tartus on Anton Starkopfi 120. sunniaastapaeva naitus ERR.ee, 9. marts 2009.
• Juta Kivimae . Anton Starkopf Kumus Eesti Ekspress, 21. veebruar 2010.
• Ahti Seppet . Siin sees on inimene, momises Anton Starkopf KesKus, jaanuar 2010.