Anglikaani kirik
on opetuse laadilt
protestantlik
, hierarhiliselt struktuurilt ja
jumalateenistuse
korralt katoliiklik
Suurbritannia
riigikirik
. Teistest vanem on
Inglismaa Kirik
(
Church of England
). Briti koloniaalimpeeriumi laienedes levis anglikaani kirik ka muudesse maailmajagudesse. Tanapaeval on anglikaane Ameerikas, Austraalias, Aafrikas ja mujal.
Westminster Abbey
Anglikaani kirik holmab ule 30 autonoomse kiriku kogu maailmas, neid tuntakse kui
Anglikaani Uhendust
(
Anglican Communion
). Riigiti nimetatakse neid erinevalt, naiteks episkopaalne kirik
Ameerika Uhendriikides
,
Walesi kirik
,
Iirimaa kirik
,
Austraalia anglikaani kirik
ja Kanada tutarkirikud.
Uldtunnustatud definitsiooni kohaselt on anglikaani kirik (soltumata asukohamaast) see kirik, mille piiskopid on osaduses
Canterbury peapiiskopiga
, nii nagu katoliku piiskopid on osaduses Rooma paavstiga. Anglikaani kiriku korgeim valitseja on kuningas
Charles III
ning tema ulesanne on peapiiskop ametisse nimetada. Tanapaeval peetakse anglikaani kiriku liikmete arvuks umbes 78 miljonit.
Anglikaani kiriku rajas poliitilistel kui ka isiklikel pohjustel
Inglismaa
kuningas
Henry VIII
, kes laks tulli
Rooma-Katoliku kiriku
paavstiga
, sest too ei andnud talle lahutust. Kuningas loi Rooma-Katoliku kirikust lahku ja kuulutas end Inglismaa kiriku peaks. Inglismaa kiriku peaks oli kuningas, kes keeldus arvestamast Roomast lahtuva poliitikaga. Viidi labi reformid Mandri-Euroopa eeskujul. Nende reformide peaarhitektiks voib pidada kuningale lojaalset Canterbury peapiiskoppi
Thomas Cranmerit
. Anglikaani kirikust sai riigiaparaadi osa ning selle varad kuulusid kuningale. Kloostrid suleti, nende maad ja varad laksid kuninga katte, kes muus voi rentis need peamiselt oukondlastele ning sai seelabi tohutuid summasid. Algas usupuhastus ning sidemed Roomaga katkesid. Usupuhastuse kaigus tekkis anglikaani kirik, mille opetuse laad on protestantlik, ent organisatsioon, jumalateenistuse kord ja
dogmad
on katoliiklikud.
Henry VIII poja
Edward VI
ajal hakati astuma konkreetseid samme protestantliku kirikukorralduse sisseseadmiseks. Ent Edward VI suri ja kuningannaks sai
Mary I
, kes kehtestas uuesti katoliikliku kirikukorralduse. Protestantlik reform jai pooleli ja loplikult paases
reformatsioon
Inglismaa kirikus voidule alles Henry teise tutre, kuninganna
Elizabeth I
(1558?1603) valitsemisajal. Elizabeth jatkas isa poliitikat, kuid erinevalt Henry VIII-st, kes oskas sisepoliitikas laveerida oma toetajate ja katoliiklaste vahel, valis tema teise tee. Elizabeth I hakkas katoliiklaste suhtes ajama jaika poliitikat. Neil ei jaanud ule muud, kui asuda osutama erinevates vormides vastupanu. Inglismaa katoliiklasi toetasid paavst ja Euroopa katoliiklikud riigid. Loppkokkuvottes oli Elizabeth I valitsus oma poliitikas edukas ? kuninganna valitsusaja lopuks oli ranga trahvipoliitika tulemusel katoliiklikuks jaanud vaid uks protsent kogu elanikkonnast.
Katoliikliku kuninganna
Mary Stuarti
poja
James I
antud lubadustega saavutas uus kuningas katoliiklaste poolehoiu ning tal poleks olnud vaja karta ei ulestouse ega suuremaid ekstsesse. Tegelikkus kujunes katoliiklaste jaoks aga hoopis teistsuguseks. Olles ules kutnud katoliiklaste ootused ja rahumeelselt troonile asunud, kuulutas ?otimaa kuningas (1567?1625) ja Inglismaa kuningas (1603?1625) James I, et pole kunagi lubanud valja anda mingeid katoliiklasi soosivaid seadusi. James I valitsusaja alguses katoliiklaste trahvipoliitikat toepoolest veidi kergendatigi, siis katoliikliku kogukonna kiire kasvu tottu tosteti trahvid peagi endisele voi isegi korgemale tasemele. Inglismaal oli aastal 1603 taas umbes 40 000 katoliiklast. Koneldes 19. martsil 1604 parlamendi ees, purustas ta viimsedki katoliiklaste lootusekubemed
usuvabadusele
, mis olid kujunenud Jamesi ?otimaal antud lubaduste toel. 24. aprillil kuulutati katoliiklased juba valjaspool uhiskonda seisvateks ja 1604. aasta novembris kaskis James I veel kord trahvisummasid suurendada. Katoliiklased ei tohtinud pidada
missat
, mis oli uks nende usu alustalasid, samuti oli keelatud omada katoliiklikke riitusesemeid: riste,
roosikrantse
, missatarvikuid. Katoliiklasel oli keelatud tootada opetajana, lapsi ei lubatud saata oppima valismaa katoliiklikesse koolidesse. Katoliiklast ei tohtinud palgata majapidamisse teenijaks, lisaks ei tohtinud katoliiklane lahkuda oma kodust kaugemale kui viis miili. Koigi uleastumiste eest olid maaratud suured trahvid ja vangistus. Mitte koik katoliiklased ei leppinud sellise olukorraga.
Pikemalt artiklis
Pussirohuvandenou