Amudarja ( tad?iki Омударё voi дарёи Ому , parsia ??????? Amudarya , usbeki Amudaryo , turkmeeni Amyderya ; antiikmaailmas tuntud kui ?xus ladina keeles ja ?ξο? Oxos kreeka keeles , mis on tuletised selle joe indoiraani nimest Vaksu , praegusel kujul Vah? ) on jogi Kesk-Aasias .

Amudarja pikkus on 2620 km, teistel andmetel 2540 voi 2435 km; Pand?i ja Vah?i joe uhinemiskohast, kustmaalt joge Amudarjaks nimetatakse, 1415 km. Jogikond holmab 465 tuhat km².

Algab Afganistanis Hinduku?i maestikus 4900 m korgusel, voolab algul laande, labib Pamiiri maestiku. Piki joge kulgeb Tad?ikistani (varem NSV Liidu ) ja Afganistani piir. Alamjooksul voolab loodesse 1200 km ulatuses labi korbe enam-vahem Turkmenistani ja Usbekistani piiril, vasakule kaldale jaab Karakumi , paremale Kozolkumi korb. Vee hulk vaheneb tunduvalt niisutussusteemide, aurumise ja liiva imbumise tottu ja praegu kuivab Amudarja juba enne Araali jarve riismeteni joudmist. Varem moodustas jogi suudmes delta, enamus harusid poordus pohja poole ja voolas Araali jarve, osa aga suundus laande, Sarokamo?i noo suunas.

Amudarja toitub liustiku - ja lumesulaveest, suurimad lisajoed on Bartang, Jazgulem ja Vah?. Suurvesi on kevadel ja suvel. Jaakate on ainult deltas, 2?2,5 kuud aastas. Laevauhendus on alamjooksul Turkmenabatini , korraparatult Termezini .

Amudarja vett kasutavad Karakumi kanal ja Tahhiata?i hudroelektrijaam .

Amudarja on mudane, ta uhub tugevasti oma kaldaid ja vahetab tihti sangi. Eelajaloolisel ajal suubus ta Kaspia merre (toonase joesangi jaanuk on Uzboi ). On arvatud, et Karakumi korb tekkis Amudarja sagedase sangimuutuse tulemusena.

Amudarja vett kasutati aastakumneid poldude niisutamiseks ja monokultuurse puuvilla kasvatamiseks kogu Noukogude Liidu tarbeks, mistottu sooldus palju maad ning Araali jarv on kokku kuivamas. Vee ulemaarase kasutamise tagajarjel on suuruselt neljas jarv maailmas tanaseks kahanenud peaaegu olematuks.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Sordarja