See artikkel ootab keeletoimetamist . (Mai 2019) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Amartya Kumar Sen (sundinud 3. novembril 1933 ) on India paritolu majandusteadlane.

Seni uurimishuvide hulka kuuluvad heaoluokonoomika , uhiskondliku valiku teooria , majanduslik ja sotsiaalne oiglus ja naljahadade majanduslikud teooriad. Ta on kaasa aidanud arengumaade kodanike heaolu mootvate indeksite arendamisele, sealhulgas inimarengu indeksi loomisele. 1998. aastal sai ta heaoluokonoomika alase too eest Nobeli majandusauhinna .

Sen on Harvardi Ulikooli majandusteaduse ja filosoofia professor. Samuti on ta seotud Oxfordi ja Cambridge'i Ulikooliga . Tema raamatuid tolgitud rohkem kui 30 keelde.

Noorus ja haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sen sundis Santiniketanis Laane-Bengalis Indias. Ta isa oli Dhaka Ulikooli keemiaprofessor, ^[1] kes parast 1947. aastal toimunud moslemite ja hindude eraldamist kolis perega Laane-Bengali ja tootas eri haridusasutustes. ^[2]

Sen sai bakalaureusekraadi Indiast ja magistrikraadi 1956. aastal Cambridge'i Ulikooli Trinity College'ist. Trinitys oppides kohtus ta India majanduse noukogude mudeli jargi (riigile kuuluv rasketoostus) kohandanud majandusteadlase Prasanta Chandra Mahalanobisega. Sen avaldas Mahalanobisele muljet ja tagasi Calcuttasse joudnuna soovitas too hiilgavat Cambridge'i uliopilast Laane-Bengali haridusministrile Triguna Senile.

Parast Trinity College'is doktorantuuri astumist vottis Sen opingutest kaheks aastaks puhkuse ja naasis Indiasse. Triguna Sen maaras 23-aastase doktorandi asja Calcuttasse loodud Jadavpuri Ulikooli (India koigi aegade noorimaks) professoriks ja majandusosakonna juhiks. Parast kaht aastat Jadavpuris opetamist naasis Sen Cambridge'i oma doktorikraadi tegema.

Tagasi Inglismaal, sai Sen Trinity College'ist stipendiumi, mis andis talle neljaks aastaks vabaduse tegelda sellega, mis talle meeldis. Varasem otsus filosoofiat oppida tuli kasuks tema hilisema uurimistoo juures. Sen on oma filosoofiaopinguid kirjeldanud jargmiselt: "Opingute laiendamine filosoofiat holmama polnud mulle oluline mitte vaid selleparast, et moned mu peamised majandusalased huvid on lahedaselt seotud filosoofiliste distsipliinidega (naiteks nii uhiskondliku valiku teooria kui ka ebavordsuse ja puuduse uurimine kasutavad matemaatilist loogikat ja toetuvad moraalifilosoofiale ), kuid lisaks pakkus filosoofiaga tegelemine minu jaoks ka iseenesest suurt rahuldust". ^[1]

Seni jaoks oli Cambridge nagu lahinguvali. ^[1] Peeti ulatuslikke debatte, milles olid vastaspooltel Keynesi pooldajad ja neoklassikalise koolkonna pooldajad. Senil oli lahedasi kontakte molemal pool rindejoont asuvate majandusteadlaste seas. Trinity College, kus Sen oppis, oli nagu oaas, mis asus uldisest ebakolast eemal. Samas, kuna Trinitys suhtuti uhiskondliku valiku teooriasse leigelt, pidi Sen oma doktoritoole teise teema valima. Seni doktoritoo "The Choice of Techniques" juhendajaks oli postkeinsiaan Joan Robinson . ^[1] Quentin Skinneri vaitel oli Sen Cambridge'is viibimise ajal salauhingu "Cambridge’i apostlid" (Cambridge Apostles) liige. ^[3]

Professorikohad [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1960?1961 oli Sen kulalisprofessor MIT -is. Ta on olnud kulalisprofessor ka California Ulikoolis, Berkeleys , Stanfordi Ulikoolis ja Cornellis.
• 1961?1972 oli ta professor Delhi Majanduskoolis (Delhi School of Economics). Seda aega peetakse oppeasutuse kuldseks perioodiks.
• 1972?1977 tootas Sen Londoni Majanduskoolis .
• 1977?1986 oli ta Oxfordi Ulikoolis majandusteaduse professor ja seejarel poliitokonoomia professor.
• 1986?1998 oli ta majandusprofessor Harvardi ulikoolis.
• 1998?2004 opetas ta Cambridge'i Ulikooli Trinity College'is.
• 2004. aastal naasis Sen Harvardi ulikooli.

Uurimistoo [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uhiskondliku valiku teooria [ muuda | muuda lahteteksti ]

Seni 1960. aastate lopus ja 1970. aastate alguses kirjutatud artiklid aitasid kaasa uhiskondliku valiku teooria arenemisele. See teooria tousis esile ameerika majandusteadlase Kenneth Arrow toodes, kes naitas, et koik haaletusprotseduurid (olgu tegu lihthaaltenamuse, kvalifitseeritud haalteenamuse voi status quo 'ga) lahevad paratamatult vastuollu mone elementaarse demokraatliku normiga. Seni panus oli naidata, millistes tingimustes Arrow' voimatuse teoreem ^[4] toeks saab. Samuti rikastas ta uhiskondliku valiku teooriat tahelepanekutega majandusajaloo ja filosoofia valdkonnast.

Naljahadad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1981. aastal avaldas Sen raamatu "Poverty and Famines: an Essay on Entitlement and Deprivation", milles vaitis, et naljahadad ei tulene mitte uksnes toidu puudusest, vaid ka toidu jagamise mehhanismides leiduvast ebavordsusest. Seni kohaselt kutsus Bengali naljahada esile linnades toimunud majandusbuum, mis toi kaasa toiduhindade tousu. Selle tulemusel surid miljonid maapiirkondade inimesed nalga, kuna nende palgad ei suutnud toiduhinna tousuga sammu pidada. ^[5]

Seni huvi naljahada teema vastu tulenes isiklikest kogemustest. Uheksa-aastase poisina nagi ta pealt 1943. aasta Bengali naljahada, mis viis kolme miljoni inimese surmani. Sen on hiljem leidnud, et see suur eludekaotus oli tarbetu. Seni andmeil varustati Bengali tol ajal piisava toiduhulgaga, kuid paljudel lihttoolistel ei olnud piisavaid rahalisi vahendeid, et toidu hinnatousu tingimustes suua osta. Toidu hinna kallinemise pohjustas hulk tegureid nagu toidu varumine Briti sojavae tarbeks, paanikast ajendatud kokkuostmine, toiduvarude kuhjamine ja toiduhinnaga spekuleerimine, mis uhtlasi olid koik seotud regioonis kaiva sojaga.

Raamatus "Poverty and Famines" naitas Sen, et paljudel mineviku naljahada juhtudel toiduvarud oluliselt ei vahenenud. Naiteks kuigi Bengalis toodeti naljahada-aastal vahem toitu kui eelmisel aastal, oli sealne toidukogus 1943. aastal siiski suurem kui monel muul varasemal aastal, mil naljahada ometi ei olnud. Sen viitab seega mitmele uhiskondlikule ja majanduslikule tegurile, nagu palga ostujou v'henemine, tootus, kallinevad toiduhinnad ja puudulik toidujaotussusteem, mis viisid monede uhiskonnagruppide seas inimeste nalgasuremiseni.

Seni voimekusepohine lahenemine ( capabilities approach ) keskendub positiivsele vabadusele (inimese tegelikule suutlikkusele keegi olla voi midagi teha) samas kui majandusteadlaste seas on pigem levinud mittesekkumisele ja negatiivsele vabadusele rohuvad lahenemised. Bengali naljahada aegu oli maatoolistel negatiivne vabadus toitu osta aga paljud inimesed surid siiski nalga kuna neil ei olnud positiivset vabadust midagi ette votta. Neil ei olnud toimivat ligipaasu toidule ega voimekust surmast paaseda.

Inimarengu aruanne [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lisaks naljahadade pohjuste uurimisele on Seni arenguokonoomika valdkonda jaav uurimistoo kaasa aidanud inimarengu aruande koostamisele. ^[6] Selles iga-aastases valjaandes reastatakse riike majanduslike ja uhiskondlike naitajate pohjal. Seni ja teiste uhiskondliku valiku teoreetikute tood kasutatakse vaesuse ja ebavordsuse mootmisel.

Voimekusepohine lahenemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Seni olulisimaks panuseks arenguokonoomikasse peetakse tema 'voimekuse' moistet, mida ta selgitab artiklis "Equality of What?". ^[7] Ta vaidab, et valitsuste moodupuuks peaks olema nende kodanike reaalsed voimekused. Kui terminite tahendused on mitmetimoistetavad, soidab ulaltpoolt sisseviidav areng inimoigustest ule (kas 'oigus' on miski, mis tuleb tagada, voi miski, mida ei ole voimalik ara votta?). Naiteks Ameerika Uhendriikide kodanikel on hupoteetiline "oigus" haaletada. Seni jaoks on see suhteliselt tuhi moiste. Et kodanikel oleks voimekus haaletada, tuleb koigepealt tagada nende toimimis- ja olemisviisid ( functionings ). Neid toimimisviise voib moista vaga laialt (nt hariduse kattesaadavus), aga ka kitsalt (nt transport valimisjaoskonda). Vaid parast taoliste tokete eemaldamist saab oelda, et kodanik tegutseb tulenevalt isiklikest valikutest. Iga uhiskond ise otsustab, millised on miinimumvoimekused, mida see uhiskond garanteerib.

Sugudevaheline ebavordsus ja suremus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ajakirjas The New York Review of Books ilmus Senilt vastuoluline artikkel "More Than 100 Million Women Are Missing", milles ta analuusis sugudevahelise ebavordsuse moju inimeste suremusele arengumaades, eriti Aasias. ^[8]

Sen pakkus valja selgituse, miks Indias ja Hiinas on naisi vahem kui mehi vaatamata sellele, et laanes ja ka vaestes, meditsiiniliselt kallutamata riikides elavad naised meestest kauem ja neid on elanikkonnas meestest veidi rohkem. Seni vaitel pohjustab vildaka suhtarvu see, et hiina ja india poisid saavad paremat meditsiinilist ravi ja neile voimaldatakse lapsepolves paremaid voimalusi. Samuti tehakse neis riikides soopohiseid aborte.

Teised uurimused, naiteks Emily Osteri oma, on vaitnud, et Sen hindab olukorda ule. ^[9] Oster on hiljem moningaid oma jareldusi korrigeerinud.

Heaoluokonoomika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Heaoluokonoomika ulesandeks on anda hinnang sellele, millist moju majanduspoliitika uhiskonnaliikmete heaolule avaldab. Seni, kes oma karjaari taoliste teemade uurimisele puhendas, on nimetatud "oma ameti sudametunnistuseks". Tema mojukas monograafia "Collective Choice and Social Welfare" (1979) inspireeris uurijaid poorama tahelepanu inimeste elementaarsele heaolule. Sen kasitles seal indiviidi oiguste (sh liberaalse paradoksi), oigluse ja vordsuse, enamuse valitsemise ja indiviidide kohta kaiva info olemasolu teemasid. Seni vaesuse mootmiseks valja tootatud meetodid on andnud kasulikku teavet vaeste inimeste majanduslike tingimuste parandamiseks.

Seni too on mojutanud valitsusi ja rahvusvahelistele toidukriisidega tegelevaid organisatsioone. Ta vaated on julgustanud poliitikakujundajaid poorama tahelepanu lisaks vahetute kannatuste leevendamisele ka viisidele, kuidas vaestele kaotatud sissetulekuid asendada (nt avaliku sektori tooprojektid ja toiduhinna stabiilsel tasemel hoidmine). Seni kohaselt ei tule toimivates demokraatiates naljahadasid ette, kuna sealsed juhid peavad reageerima kodanike noudmistele. Sen usub, et majanduskasvu eeltingimuseks on sotsiaalsed reformid, naiteks hariduse ja tervishoiu parandamine.

Oiglusteooria [ muuda | muuda lahteteksti ]

2009. aastal avaldatud raamatus "The Idea of Justice" tuli Sen valja oma oiglusteooriaga, mida ta naeb alternatiivina John Rawlsi ja John Harsanyi oiglusteooriatele. ^[10] Erinevalt varasematest oigluse teoreetikutest Immanuel Kantist , Jean-Jacques Rousseaust ja David Hume ’ist ning inspireerituna Adam Smithi ja Mary Wollstonecrafti filosoofilistest toodest, pakkus Sen valja vordleva ja elluviimisele orienteeritud teooria ( transtsendentaalse voi institutsioonilise teooria asemel). Sellegipoolest leiab ta, et institutsioonid ja protsessid on olulised. Alternatiivina Rawlsi teadmatuse loorile ( veil of ignorance ) keskendub Seni oiglusteooria motteeksperiment erapooletule pealtvaatajale ( impartial spectator ). Samuti rohutas ta eri riikidele oiglusealase hinnangu andmisel avaliku arutelu olulisust ja tahelepanu pooramist voimekustele, sh universaalsetele inimoigustele.

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sen on kolmandat korda abielus ja tal on kahest esimesest abielust kokku neli last. Tal on maja Cambridge’is Massachusettsis , kuid talvepuhkuse veedab ta oma kodus Santiniketanis Laane-Bengalis. Kui Senilt kord loogastumise kohta kusiti, vastas ta: "Ma loen palju ja mulle meeldib inimestega vaielda." ^[11] Seni on nimetatud "majandusteaduse ema Teresaks ", ^[11] kuid ta on selle vordluse tagasi lukanud, oeldes, et tema eluviisiks ei ole puhendumine eneseohverdusele. Sen on ateist .

Valik kirjatoid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1960 ? "Choice of Techniques".
• 1962 ? "An Aspect of Indian Agriculture", Economic Weekly, v. 14.
• 1970a ? "The Impossibility of a Paretian Liberal", Journal of Political Economy, 78(1), pp. 152?157.
• 1970b ? "Collective Choice and Social Welfare", Holden-Day; Elsevier, 1984 vaikeste muudatustega.
• 1973 ? "On Economic Inequality", New York, Norton. 1997 laiendatud versioon.
• 1976 ? "Poverty: An Ordinal Approach to Measurement", Econometrica, 44(2), pp. 219?231
• 1980 ? ""Equality of What?" The Tanner Lectures on Human Values", v. 1, pp. 197?220. Utah U.P. and Cambridge U.P.
• 1981 ? "Poverty and Famines: An Essay on Entitlements and Deprivation", Oxford, Clarendon Press.
• 1982 ? "Choice, Welfare and Measurement", Harvard U.P. and Oxford, Basil Blackwell.
• 1984 ? "Resources, Values, and Development", Harvard University Press. Uus trukk 1997
• 1985a ? "1999. Commodities and Capabilities", Elsevier, Oxford.
• 1986a ? "Food Economics and Entitlements", Helsinki, Wider Working Paper 1.
• 1986b ? ""Social Choice Theory" Handbook of Mathematical Economics", v. 3, ch. 2, pp. 1073?1181.
• 1987 ? "On Ethics and Economics", Oxford, Basil Blackwell.
• 1989 ? "Hunger and Public Action", toimetas koos Jean Dreze'iga, Oxford: Clarendon Press.
• 1990 ? "More Than 100 Million Women Are Missing". New York Review of Books.
• 1992 ? "Inequality Reexamined", Harvard U.P. and Oxford U.P.
• 1992 ? "Equality of Capacity"
• 1993 ? "The Quality of Life", toimetas koos Martha Nussbaumiga , Oxford: Clarendon Press.
• 1995 ? "India: Economic Development and Social Opportunity", koos Jean Dreze'ga.
• 1997 ? "Social Choice Re-Examined", toimetas koos Kenneth J. Arrow ja Kotaro Suzumuraga, 2 vol., Palgrave Macmillan.
• 1998 ? "The Possibility of Social Choice", Nobeli loeng
• 1999a ? "Reason Before Identity", Oxford, Oxford University Press,
• 1999b ? "Development as Freedom", Oxford, Oxford University Press. Review in Asia Times.
• 2000 ? "Freedom, Rationality, and Social Choice: The Arrow Lectures and Other Essays".
• 2002 ? "Rationality and Freedom", Harvard, Belknap Press.
• 2002?2011. "Handbook of Social Choice and Welfare", toimetas koos Kenneth Arrow and Kotaro Suzumuraga, Elsevier.
• 2005 ? "The Argumentative Indian", London: Allen Lane.
• 2005 ? "The Three R's of Reform, Economic and Political Weekly", 40(19), pp. 1971?1974,
• 2006 ? "Identity and Violence: The Illusion of Destiny (Issues of Our Time)", New York, W. W. Norton.
• 2007 ? "Imperial Illusions: India, Britain, and the Wrong Lessons", The New Republic, 31 detsember.
• 2008a ? "justice", The New Palgrave Dictionary of Economics, 2. trukk.
• 2008b ? "social choice", The New Palgrave Dictionary of Economics, 2. trukk.
• 2009 ? "The Idea of Justice", Harvard University Press & Allen Lane.
• 2010 ? "Mismeasuring Our Lives: Why GDP Doesn't Add Up", koos Joseph E. Stiglitzi ja Jean-Paul Fitoussiga. ISBN 978-1-59558-519-6 .
• 2011 ? "Peace and Democratic Society". Cambridge: Open Book Publishers.
• 2013 ? "An Uncertain Glory: India and its Contradictions"

Eesti keeles [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Kapitalismist parast kriise" . Postimees ? AK 4. aprill 2009, lk 2?3
• "Vastuoluline India". Maailm 2006, ISSN 1736-3292, 2005, lk 82

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nobeli majandusauhinna laureaadid

1969  Frisch ,  Tinbergen  • 1970  Samuelson  • 1971  Kuznets  • 1972  Hicks ,  Arrow  • 1973  Leontief  • 1974  Myrdal ,  Hayek  • 1975  Kantorovit? ,  Koopmans  • 1976  Friedman  • 1977  Ohlin ,  Meade  • 1978  Simon  • 1979  Schultz ,  Lewis  • 1980  Klein  • 1981  Tobin  • 1982  Stigler  • 1983  Debreu  • 1984  Stone  • 1985  Modigliani  • 1986  Buchanan  • 1987  Solow  • 1988  Allais  • 1989  Haavelmo  • 1990  Markowitz ,  Miller ,  Sharpe  • 1991  Coase  • 1992  Becker  • 1993  Fogel ,  North  • 1994  Selten ,  Nash ,  Harsanyi  • 1995  Lucas  • 1996  Mirrlees ,  Vickrey  • 1997  Merton ,  Scholes  • 1998  Sen  • 1999  Mundell  • 2000  Heckman ,  McFadden  • 2001  Akerlof ,  Spence ,  Stiglitz  • 2002  Kahneman ,  Smith  • 2003  Engle ,  Granger  • 2004  Kydland ,  Prescott  • 2005  Aumann ,  Schelling  • 2006  Phelps  • 2007  Hurwicz ,  Maskin ,  Myerson  • 2008  Krugman  • 2009  Ostrom ,  Williamson  • 2010  Diamond , Mortensen , Pissarides  • 2011  Sargent , Sims  • 2012  Roth , Shapley  • 2013  Fama , Hansen , Shiller  • 2014  Tirole  • 2015  Deaton  • 2016  Hart , Holmstrom  • 2017  Thaler  • 2018  Nordhaus , Romer  • 2019  Banerjee , Duflo , Kremer  • 2020  Milgrom , Wilson  • 2021  Card , Angrist , Imbens  • 2022  Bernanke , Diamond , Dybvig ; 2023  Goldin