Altar

See artikkel raagib ohverdamiskohast; tahtkuju kohta vaata artiklit Altar (tahtkuju)

Altar on ohvrilaud voi ohverdamiskoht, kuhu pannakse ohvriannid , mida ohverdatakse uhele voi mitmele jumalusele . Altar on ka jumalus(t)e austamise koht. Ka altari rajamine ise ja monikord ka altari kaunistamine on jumalus(t)e austamise aktid. Altarid on kasutusel paljudes usundites .

Etumoloogia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sona "altar" on alamsaksa laensona 16 .? 17. sajandist . Sona tuleb ladina sonast altar , mis arvatavasti on tuletis sonast altus 'korge'.

Altari nimetus on kreeka keeles βημα, ladina keeles ara . Kristliku altari ladinakeelne nimetus on altar , altare , altaria voi altarium . Sona altaria tahendas klassikalises ladina keeles seadeldist, mis pandi ohvrialtari ( ara ) peale ja mida kasutati altari tule suutamiseks. Samuti tahendas see ara ?'?t ja altaria ?'?t koos.

Eesti muinasusund [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti rahvausundis on altariks olnud tavaliselt kivi , mida nimetati ohvrikiviks . Ohverdamiskoha otstarvet on taitnud ka allikad ( ohvriallikad ; naiteks Suur Siniallikas ) ja teised puhad veekogud (naiteks Ahja jogi ), puud ( ohvripuud ; naiteks Kuremae ohvritamm ).

Budism [ muuda | muuda lahteteksti ]

Budismis on altarid sageli vaikeste majakeste kujulised, katusega kaetud ehitised. Nende sisemuses on puhakute voi jumaluste kujukesed; esiaarele asetatakse ohvriande, suudatakse kuunlaid jmt.

Vanakreeka usund [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vana-Kreekas rajati monikord vaga suuri altareid. Naiteks Surakuusas oli altar, mille mootmed olid 198×23 m. Hilisemast ajast nii suuri altareid ei tunta. Altarid paiknesid vabas ohus, mis voimaldas suuri poletusohvreid .

Tuntud on reljeefidega kaunistatud Pergamoni altar 2. sajandist eKr . Selle pohja pindala oli umbes 36×34 m. Pergamoni muuseumis Berliinis on selle vahendatud koopia.

Kristlus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Altar on kristliku jumalateenistuse tahtsaim koht, kus toimub armulaua puhitsemine. See on Jumala kohaloleku ja palve sumbol .

Altar koosneb aluskivile ( stipes ) asetatud lauast ( mensa , luhend ladinakeelsest mensa Domini 'Issanda laud'), millele laanekirikus on hiljem lisatud rikkalike kaunistustega altaripealmik .

Altarilaud on kaetud puhta valge linaga; sellel asetsevad kuunlad , rist voi krutsifiks , piibel ja lilled. Altar paikneb enamasti alati kiriku idapoolses osas.

Ida- ja laanekirikute vahel kujunes altari ehituse ja kasutuse tavades varakult lahknevus.

Laanekirik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rikkalikult kaunistatud altaripealmik , selle all valge linikuga kaetud altarilaud. Bernt Notke altar, 1483. Puha Vaimu kirik Tallinnas

Laanekirikus hakati altarit kaunistama baldahhiinide ja retaablitega , altarimaalide ja altarikujudega . Altariks nimetatakse siiski vaid altarilauda, mille peal puhitsetakse armulauda. Peaaltari ruumi nimetatakse laanekirikus kooriks , kooriruumiks voi altariruumiks. Suurtes puhakodades on lisaks peaaltarile ka korvalaltareid.

Idakirik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirikuhoone osa, mis on koguduseruumist eraldatud vore, eesriide voi ikonostaasiga , nimetatakse idakirikus altariruumiks voi luhidalt altariks. Altariruumis asuvad aujarg ja ohvrilaud. Altari sisustuse eeskujud on paljuski parit Jeruusalemma templist .

Altarisse paaseb labi kolme varava (ukse). Keskmisest varavast, mida nimetatakse kuninglikuks varavaks , voivad siseneda ja valjuda ainult preestriks voi kuningaks puhitsetud isikud.