한국   대만   중국   일본 
Alo Mattiisen ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Alo Mattiisen

Allikas: Vikipeedia
Alo Mattiisen 1988. aastal
Foto: Jaan Kunnap

Alo Mattiisen ( 22. aprill 1961 Jogeva ? 30. mai 1996 Tallinn ) oli eesti helilooja.

Alo Mattiisen saavutas kuulsuse tanu oma protesti- ja isamaalistele lauludele laulva revolutsiooni ajal. Tema tuntuima loomingu sekka kuuluvad " Ei ole uksi ukski maa " (1987) ja laulutsukkel " Viis arkamisaegset laulu " [1] (1988).

Peale laulude kuulub Mattiiseni loomingu sekka ka instrumentaalteoseid, koorimuusikat, vokaalsuurvorme, teatrimuusikat ja muid palasid.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alo Mattiiseni loomingu ja tegevusega seotud ekspositsioon Betti Alveri muuseumis

Alo sundis 22. aprilli hommikul kell kolmveerand uheksa. Sundides kaalus ta 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Ta oli blond, usna kohn ja terve. Alo oli elava loomuga laps ja hakkas laulma samal ajal kui raakima. Tal oli vaike manguklaver, millel saatel ta laulis ja rutmi tagus. Algul hoidis teda vanaema, kuid aasta ja kahe kuu vanuselt laks ta lasteaeda. Lasteaiaga kohanemiseks kulus tal mitu kuud, sest laps ei olnud seltsiv, vaid hoidis pigem omaette. Alole meeldisid vaga loomad. Ta armastas suviti vanaema juures olla. Lugema oppis Alo varakult ja korvalise abita, kirjutamise sai ta selgeks vanaisa korvalt. Raskusi oli haalikute "r" ja "k" haaldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.

Kui Alo oli kaheksa-aastane, sundis ode Ade. Ta hoidis ode vaga ja nad said hasti labi. Eriarvamusi tekkis siis, kui ode oli 13?14-aastane.

Opingud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alo Mattiisen ootas kooliminekut vaga, koolis tundis ta end hasti. Esimesena hakkas teda opetama opetaja Ojamaa. Alo Mattiiseni esimene pinginaaber oli Antti Martensoo, hiljem Juri Leesment .

Parast esimest klassi hakkas Mattiisen palju lugema. Tema lemmikud olid seiklusjutud , reisikirjad ja kriminaalromaanid . Eesti kirjanikest meeldisid talle Oskar Luts ja Anton Hansen Tammsaare . Alo Mattiisen ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu.

Lopukirjandi eest sai Alo Mattiisen hindeks viie. Koige tugevam oli ta matemaatikas , aga tema nork kulg oli vene keel . Alo Mattiisenile meeldis osa votta lavastustest ja muudest taolistest ettevotmistest, nagu hiljem tema oelegi.

Teises klassis laks Alo Mattiisen ema suunamisel Jogeva Lastemuusikakooli , kuid ta oli ka ise muusikast vaga huvitatud. Muusikakoolis olid tema opetajad Elvi Kotkas ja Ilmar Laane . Esimese loo kirjutas Alo Mattiisen muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele.

Alo Mattiisenile meeldis tema klassijuhataja Eino Veskis ja autoriteet oli tema jaoks ka spordikooli treener Mati Lall . Viiendas klassis hakkas Alo Mattiisen palju spordiga tegelema. Eriti meeldisid talle korvpall ja kergejoustik. Kui Alo Mattiisen oli 13- voi 14-aastane, kaalus ta spordi tottu muusikakooli pooleli jatmist, kuigi talle meeldis seal vaga. Muusikakooli opetaja Anzon kiitis Alo Mattiisenit veel viimaseski klassis.

Tartus oli iga kuu viimasel laupaeval taika, kus muudi, vahetati ja osteti plaate. Mattiisen kais seal tihti ja tema muusikakogu oli vaga suur. Eriti meeldis talle ansambel The Beatles .

Parast keskkooli asus Alo Mattiisen oppima Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Teda hammastas, et kaasoppurid olid vaga ambitsioonikaid ja targad. Uue umbrusega harjumine vottis aega paar aastat, seni Alo Mattiisen muusikat ei kirjutanud. Pikkamisi moistis Alo Mattiisen, et on teistega samal tasemel. Ta lopetas konservatooriumi muusikapedagoogika erialal 1984. aastal. 1988. aastal lopetas ta sama kooli kompositsiooni eriala.

Ansamblid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alo vottis muusikaelust osa nii Tallinnas, Jogeval kui ka mujal Eestis. Tema ampluaa oli lai.

Ansamblis mangimist alustas Alo Mattiisen juba keskkoolis Jogeval. 1983. aasta kevadel, kui ta oppis konservatooriumis, kutsus Erkki-Sven Tuur ta ansamblisse In Spe , sest tal endal oli plaanis sealt lahkuda. Alo Mattiisen oli nous. Tema esimene esinemine In Spega oli 1984. aasta jaanuaris.

Helilooming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alo Mattiisen 1989. aastal I Ulemaailmsete eesti noorte paevadel
Foto: Jaan Kunnap

Alo on kirjutanud laule, instrumentaalteoseid, suurvorme ja nii teatri-, filmi- kui ka telelavastuste muusikat.

Laulud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Koige rohkem on Alo Mattiisen kirjutanud laule, neid on kokku 86. Moned tuntumad neist on " Ei ole uksi ukski maa ", laulutsukkel " Viis isamaalist laulu " ja " Emale ".

  1. " Kaunimad laulud " (1988). Autorid Friedrich August Saebelmann / Peeter Ruubel / Alo Mattiisen / Juri Leesment
  2. " Mingem ules magedele " (1988). Autorid Karl August Hermann / Mihkel Veske / Alo Mattiisen / Henno Kao
  3. " Sind surmani " (1988). Autorid Aleksander Kunileid / Lydia Koidula / Alo Mattiisen / Juri Leesment
  4. " Isamaa ilu hoieldes " (1988). Autorid Karl August Hermann / Friedrich Reinhold Kreutzwald / Alo Mattiisen
  5. " Eestlane olen ja eestlaseks jaan " (1988). Autorid Karl August Hermann / Alo Mattiisen / Juri Leesment

Filmi- ja teleteatrimuusika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alo Mattiisen kirjutas muusika jargmistele telelavastustele ning mangu- ja dokumentaalfilmidele:

Teatrimuusika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tuntumad lavateosed, millele Alo Mattiisen on muusika kirjutanud:

Instrumentaalteosed ja suurvormid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alo Mattiiseni tuntuim instrumentaalteos " Ajaga silmitsi " (valminud 1986. aasta suvel Jogeval) on suit suntesaatorile. Esiettekanne oli Eesti Raadio kolmandas programmis ehk Stereoraadios 19. aprillil 1987.

"Ajaga silmitsi" osad on:

  • "Argipaev",
  • "Psuhhokraatia Attaca",
  • "Voib olla".

Tartu 9. muusikapaevadel 1987. aastal tunnistati "Ajaga silmitsi" parimaks muusikateoseks. Esitasid Alo Mattiisen (klahvpillidel), Riho Sibul (kitarril) ja Peeter Maarits (heli).

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alates veebruarist 2019 soidab Tallinnas temanimeline tramm . [3]

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alo Mattiiseni auks korraldatakse Alo Mattiiseni muusikapaevi ja alates 2006. aasta novembrist on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega voimalik tutvuda Jogeval Betti Alveri muuseumis .

Jogeva muusikakooli seinale on Alo Mattiiseni malestuseks paigaldatud skulptor Aime Kuulbuschi kujundatud pronkstahvel. [4]

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alo Mattiiseni haud

Alo Mattiiseni abikaasa oli naitleja Rita Ratsepp , kes lopetas 1984. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XI lennu. Rita Ratsepp ja Alo Mattiisen tutvusid konservatooriumi uhiselamus. Nad elasid enne abiellumist koos kuus aastat. Kooselu kestis uheksa aastat. Neil on tutar Anna-Mariita.

1993. aastast oli Alo Mattiiseni elukaaslane Katri Varbola .

Alo Mattiisenil on uhised esivanemad tuntud Eesti muusikutega: Karl-Erik Taukar , Robert Linna ja Tanel Padar .

Alo Mattiisen suri 30. mail 1996 Tallinnas. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ "Eesti Muusika Infokeskus" .
  2. ↑ "Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves iseseisvuse taastamise 24. aastapaeval 20. augustil 2015 presidendi roosiaias" Estonian World Review, 20. august 2015
  3. ↑ Alo Mattiiseni tramm meenutab rahvale Eesti vabaks laulmist Pealinn.ee, 22.02.2019.
  4. ↑ Raimu Hanson : "Alo Mattiiseni laul jaadvustus pronksis" Tartu Postimees, 29. mai 2006

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viis isamaalist laulu
Muu
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Alo_Mattiisen&oldid=6632569 "