Alexis Magnus Hans von der Pahlen (23. mai / 4. juuni 1850 Palmse mois ? 7. august 1925 Stettin ) oli baltisaksa paritolu Eesti geoloog ja paleontoloog , vabaharra . ^[1]

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alexis von der Pahlen oli poliitikategelase vabaharra Alexander von der Pahleni poeg. ^[1]

Alexis von der Pahlen sai alghariduse kodus, misjarel oppis Tallinna Toomkoolis . 1870?1873 oppis Tartu ulikoolis oigusteadust ja 1873?1875 mineraloogiat , mineraloogiakandidaat (1875, TU). 1876?1877 tegeles Peterburis paleontoloogilise uurimistooga, seejarel elas ja tootas oma moisas Palmses ja Ilumael , oli ringkonnakohtu asekohtunik, tegeles monda aega Vaida ja Palmse moisate majandamisega ja uuenduste sisseviimisega pollumajandusse, 1908 . aastast elas Tallinnas. ^[1]

Teadustoo [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uuris Pohja-Eesti kvaternaarigeoloogiat , sealhulgas jaa lihvivat toimet, Keri saare gaasiteket (diskuteeris Bruno Dossiga Keri saare geoloogilise ehituse ja sealse gaasi purske pohjuste ule, millele oige lahenduse andis August von Mickwitz) jm. 1873 . aastal saatis ta akadeemik Friedrich Schmidti geoloogilisel uurimisreisil Eestimaal, raudteeloigul Ulvi moisa lahedal avastas Alexis von der Pahlen maailma vanima meresiiliku , mis nimetati tema auks Bothriocidaris pahleni . Tema nime kannab teisigi fossiile (naiteks trilobiidid Ptychopyge pahleni ja Lichas pahleni ning peajalgne mollusk Cyrtoceras pahleni ). Pahlenilt endalt ilmus 1877 . aastal monograafia kasijalgsete perekonna Orthisina kohta, kus ta kirjeldas 15 liiki. Tema auks on saanud nime ka kasijalgsete perekond Pahlenella. Samuti puudis ta Kunda joeoru paljandite alusel maaratleda Kambriumi kihtide jarjestust ja pohjendada jaa kulutaval toimel tekkinud pinnavorme.

1908 . aastal asus elama Tallinna ja valiti 1909 . aastal Eestimaa Loodusteadusliku Uhingu (asutatud 1875 . aastal Eestimaa Kirjandusliku Seltsi sektsioonina) presidendiks. Ta korrastas ja taiendas selle seltsi juurde kuuluva muuseumi kogusid. Kogus rikkaliku mineraalide ja kivististe erakogu. Oli Verein fur provinzielle Naturkunde esimees, Eestimaa Kirjanduse Uhingu auliige. ^[1]

Teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Monographie der baltischen-silurischen Arten der Brachiopoden Ortisina. St. Petersbourg, 1877
• Erwiderung auf Professor B. Doss Bemerkungen zu den geologischen Verhaltnissen beim Kundaer Gletscherschliff und auf der insel Kokskar. Reval, 1914

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alexis abiellus 1877 . aastal Lubow Anna Stael von Holsteiniga ( 1857 ? 1902 ) ning neil oli neli last:

• Arend Dietrich von der Pahlen ( 1878 ? 1945 )
• Gustav Christian von der Pahlen ( 1883 ? 1914 )
• Olga Auguste Elisabeth von der Pahlen ( 1881 ? 1929 )
• Mathilde Kitty Olga von der Pahlen ( 1885 ? 1918 )

Esivanemad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710?1960. Koln, Wien, 1977, 571
• Album Academicum der Kaiserlichen Universitat Dorpat. Dorpat, 1889, 639
• Eesti Entsuklopeedia 14, 352
• Eesti geoloogia: biograafiline teatmik. Tallinn, 1995, 84
• Eesti teaduse biograafiline leksikon . 3. koide: N?Sap TTEU, avaldatud elektrooniliselt 2013

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Foto

Kaesolevas artiklis on kasutatud " Eesti teaduse biograafilise leksikoni " materjale.