An-Nu?rah' Rinne
(euroopas on levinud nimi
al-Nusra
voi
Jabhat al-Nusra
; on ka nimevorm
Djabahat an-Nusra
; araabia keeles ???? ?????? ???? ?????
Jabhat an-Nu?rah li-Ahl ash-Sh?m
; "Toetusrinne
Suur-Suuria
rahvale" voi "Abistav sojarinne") on
Suurias
[1]
ja
Liibanonis
[2]
tegutsev
Al-Qaida
haru.
Jabhat al-Nusra lipp
Iraagis tegutsev Al-Qaida, tollase nimega Iraagi Islamiriik, moodustas Jabhat an-Nusra 2011. aasta lopus.
[3]
Al-Qaida
salafi
suunaga terroriruhmitus an-Nusra
Suuria
rinne avati 2011. aasta teisel poolel. Avalikkuse ette ilmusid nad 2012. aasta jaanuaris videolakitusega.
Organisatsioon an-Nusra uhendab Suuria ja Liibanoni sunni
puhasodalasi
, kes lahtuvad salafide d?ihaadi pohimotetest. Ruhmituse liider on
Abu Muhammad al-Jawlani
ja neil arvatakse olevat 15 000?20 000 voitlejat. An-Nusra on ISi korval teine koige voimekam salafide organisatsioon Suurias.
[4]
An-Nusra on massuliste poolel voitlevatest uksustest koige sojakam ja tugevam ning on avalikult teatanud oma allumisest Al-Qaida juhtkonnale.
[5]
An-Nusra voitlejate loppeesmark on islami(stliku) kalifaadi kehtestamine. Ideoloogiliselt pole erinevatel salafistlikel gruppidel Suurias suurt vahet, kuid sageli on nad omavahel vaenujalal. An-Nusra esmane eesmark on president Assadi re?iimi kukutamine ning
?arial
pohineva teokraatliku riigi kehtestamine Suurias, kus oleksid keelatud alkohol, tubakas, kino ning televisioon alluks rangele moraalsele kontrollile. See tahendaks vaimset (mitte sisulist) tagasipoordumist keskaega, kus uhiskond alluks ?aria seaduste rangele kontrollile. Samas ei eita aarmuslased tehnoloogilist progressi ning kasutavad selle saadusi nagu e-vorku (Interneti), Skype‘i jms oma toekspidamiste levitamisel. An-Nusra panislamistlikud eesmargid:
- uhendada
puhasodalased
Suurias;
- tugevdada
islamistlikku
teadlikkust uhiskondliku konflikti olemuse kohta;
- ules ehitada arvestatav sojaline voime labi relvahangete ja sojalise valjaoppe ning kehtestada kontroll vaiksemate piirkondade ule;
- kehtestada islamistlik voim Suurias;
- rajada islami kalifaat
Levandis
(
Bilad al Sham
).
[4]
Organisatsiooni struktuur on ules ehitatud hierarhiliselt ning korgeim voim on vaimulikul Konsultatiivnoukogul (
Majlis-ash-Shura
). Organisatsioonil on igas piirkonnas nii usujuht (
?eik
) kui ka tollele allutatud sojaline juht. Ruhmitusega liitujad peavad labi tegema nii usulise kui ka sojalise valjaoppe. Paljud an-Nusra voitlejad on varem kuulunud
Abu Musad al-Zarqawi
juhitud ruhmitustesse Afganistanis (
Heratis
) ja Iraagis. Organisatsioon ei tee koostood opositsiooni poliitiliselt uhendava ja Araabia Liiga poolt Suuria rahva legitiimse esindajana tunnustatud Suuria Revolutsiooniliste ja Opositsioonijoudude Rahvusliku Koalitsiooniga, kuid samal ajal on nad labi viinud uhisoperatsioone koostoos ilmaliku
Vaba Suuria Armeega
, eriti just
Aleppo
piirkonnas, mis on uks tugevamaid vastupanukeskusi Pohja-Suurias.
Puhasodalaste
relvastus on moodne ja holmab ka rasketehnikat nagu tanke voi ohutorjekahureid, mis on hangitud kas sojasaagina voi ostetud mustalt turult. Paljudel voitlejatel on varasem
Afganistani
voi
Iraagi sodade
kogemus.
[4]
Seisuga 1. mai 2014 kuulus 15 000 sodurit Al-Qaida lahedasse ruhitusse. Umbes 100 000 (22 brigaadi) puhasodalast oli Al-Qaidast kaugenenud. Nuudseks on olukord muutunud.
An-Nusra sojaline vastupanu on keskendunud Suuria pohjaossa, Aleppo ja Raqqah kubermangudesse. Juulist 2013 kontrollivad nad Ash-Shaddadehi linna Suuria idaosas. Taktikaliselt kasutavad nad palju ning edukalt
suitsiiditerrorismi
ning
autopomme
valitsuse ja sojavae keskuste havitamiseks, kuid ka tsiviilelanikkonna vastu. Naiteks viisid nad 2012.a. martsis labi eduka terrorirunnaku Suuria ohujoudude luure peakorteri vastu kristlaste linnaosas, mille kaigus hukkus 44 inimest. An-Nusrat on suudistatud ka keemiarelvade kasutamises.
[4]
An-Nusrat tuleb eristada teisest
takfiri
aarmusruhmitusest
Islamiriik
(IR). Molemad on seotud Al-Qaidaga, kuid on sattunud ka omavahelistesse konfliktidesse, sest IR uritas an-Nusrat endale allutada. An-Nusra on valdavalt Suuria-keskne, kuigi tal on ka Liibanoni-haru. Kui an-Nusra pohijoud moodustavad kohalikud voitlejad (suurlased), siis IR-i alla on kogunenud palju rahvusvahelisi voitlejaid (Taani julgeoleku- ja luureteenistuse hinnangul ule 100 Taanist, Soomest 40, Saksamaalt mitusada ja Inglismaalt sadakond). IR-i eesmargid on palju laialdasemad, nad on pustitanud eesmargiks islamistliku kalifaadi rajamise, mis holmaks vahemalt Suur-Suuria (sh
Liibanon
ja
Palestiina
, aga ka
Jordaania
) ning Iraagi alasid.
On toimunud an-Nusra ja IR-i omavahelised lahingud. IS-i voitlejad on hukanud mitmeid an-Nusra juhte.
[4]
Al-Qaida toetab avalikult senist an-Nusra rinnet, mis nimetab end ise
ash-Shami al-Qaidaks
(
Tanzim Qa'edat Al-Jihad fi Bilad Al-Sham
). (30.06.2014)
An-Nusrast eraldus
Khorasan
(22.09.2014 PM).