Aktsionar
on
fuusiline isik
voi
juriidiline isik
, kes omab mingi
ettevotte
aktsiaid
, seega voib aktsionarile viidata ka kui ettevotte ehk
aktsiaseltsi
omanikule.
[1]
Ettevotte aktsionarid on ettevottest juriidiliselt eraldiseisvad isikud, nad ei vastuta uldjuhul ettevotte volgade eest.
[2]
Aktsionaril on oht kaotada kogu aktsiatesse paigutatud raha, sest
emitendi
pankrotistumise
korral rahuldatakse aktsionaride nouded koige viimasena.
[3]
Kuid aktsionar peab kandma vastutust, kui ta tekitab aktsiaseltsile, aktsionarile voi
kolmandale isikule
suuliselt kahju.
[2]
Kui ettevotte
volausaldajate
kasum on piiratud kindla suurusega
intressiga
, siis ettevotte aktsionarid voivad selle kasumi ja vaartuse kasvust loputult kasu saada.
[3]
Aktsiaselts voib valja lasta nii
lihtaktsiaid
ehk haaleoiguslikke kui ka
eelisaktsiaid
ehk haaleoiguseta aktsiaid.
[4]
Aktsiaseltsi pankroti korral on eelisaktsia omanike nouded vorreldes lihtaktsiaid omanike omadega eespool.
[5]
Eristatakse ka A- ja B-seeria lihtaktsiaid, nende erinevus seisneb haaleoiguses, mille need omanikule annavad.
Uldiselt ei osale aktsionarid aktsiaseltsi juhtimises, v.a juhul, kui aktsionar kuulub samal ajal ka
ettevotte juhtkonda
.
[5]
Soltuvalt aktsiate liigist on aktsionaridel mitmeid
eesoigusi
. Ettevotte
juhatus
juhib
ariuhingut
uldjuhul aktsionaride huve silmas pidades.
[6]
Aktsionarid saavad oma oigusi teostada
aktsionaride uldkoosolekul
, seal saavad aktsionarid informatsiooni aktsiaseltsi majandusliku kaekaigu kohta.
[4]
Olenevalt ettevotte kohta kaivatest seadustest ja reeglitest on koigil Eesti aktsionaridel jargmised oigused
[2]
:
- oigus osaleda ja haaletada aktsionaride koosolekul;
- oigus taotleda uldkoosolekul juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta;
- oigus saada
dividende
juhul, kui need on deklareeritud;
- oigus vaidlustada aktsiaseltsi juhtorganite otsuseid.
Aktsionaril, kes omab vahemalt 1/10
aktsiakapitalist
voi 1/20 aktsiakapitalist (kui tegu on reguleeritud turuga) on oigus:
- nouda erakorralise koosoleku kokkukutsumist;
- taiendavate kusimuste votmist uldkoosoleku paevakorda;
- esitada aktsiaseltsile iga paevakorrapunkti kohta otsuse eelnou.
Emitent
kohustub koigi oma aktsionaride vahel infot vordselt avaldama, infoallikateks on emitendi veebileht.
[6]
Aktsionare peetakse monikord ka
asjaosaliste
(inglise
stakeholder
) allruhmaks. Need on isikutegrupid, kellel on majandusuksuse vastu otsene voi kaudne huvi, naiteks kuuluvad selle alla huviruhma tootajad,
tarnijad
, kliendid ja
kogukond
, sest nad lisavad ettevottele vaartust ja/voi avaldab ettevote neile moju.
Enamasti ei saa vaikese osaluse ja haalte arvuga aktsionar oma tahet koosolekul labi suruda ega otsustada, mis teemasid seal arutatakse, peamised otsustajad on suuraktsionarid.
[7]
Esimesed aktsionarid omandasid oma aktsiad esmasel turul, osaledes
aktsiate esmasel avalikul pakkumisel
, andes seelabi ettevotetele kapitali. Enamik aktsionaridest omandab oma aktsiad jarelturult, andmata ettevotetele vahetut kapitali.
Eestis tegutsev reguleeritud
vaartpaberiturg
on
Nasdaqi Tallinna bors
, mille tegevust kontrollib
Finantsinspektsioon
.
[8]
Jarelevalvetegevustes vaadatakse ule kaubeldavate ettevotete ja vaartpaberite hindade kujunemine, tehingute tegemine ning muude nouete taitmine. Selleks, et omandada Eesti aktsiad, on tarvis solmida pangaga
vaartpaberikonto
leping.
[2]
Dividend makstakse valja aktsionaridele, kes omavad aktsiat ettevotte kindlaks maaratud dividendikuupaeval (inglise keeles
ex-date
).
[9]
Makstav dividend on vastavuses omandatud aktsiate hulgale, aktsionari loal voib talle dividendi ka muu varaga valja maksta.
[10]
Esimeses jarjekorras makstakse dividendid valja eelisaktsia omanikele.
Koik Eesti aktsiaseltsid peavad registreerima oma aktsiad
Eesti vaartpaberite keskregistris
, kus aktsiad saavad omale rahvusvaheliselt tunnustatud identifitseerimiskoodi ehk
ISIN-koodi
.
[3]
Borsiettevotete
aktsiaraamatutesse
ehk aktsionaride registrisse kantakse sisse aktsiaid omavate aktsionaride nimed.
Oiguslikult ei ole isik ettevotte aktsionar enne, kui tema nimi ja muud andmed kantakse aktsiaraamatusse.
Moned borsiettevotted pakuvad oma aktsionaridele huvesid, et sailitada nende lojaalsust.
[11]
Naiteks Riia First Northi nimekirjas noteeritud
Vir?i
ja
Madara Cosmetics
pakub teatud koguse aktsiaid omandanud aktsionarile oma tooteid soodushinnaga. Huveks voib olla ka ettevotte toode, krediit mingi teenuse kasutamiseks voi eksklusiivne kulastus.
Aktsionaril ei ole
moraalne
soetada ettevotte aktsiaid, mis toimib ebaeetiliselt voi mille eesmark ei ole eetiline.
[7]
Suuraktsionaridel on eelis aidata sellisel ettevottel oma vigu parandada, kuid vaikeinvestorid saavad oma arvamust avaldada oma positsiooni muugiga.
- ↑
"Aktsia ja aktsiafond"
.
Minuraha
. 09.09.2019
. Vaadatud 01.02.2022
.
- ↑
2,0
2,1
2,2
2,3
"Aktsiad"
.
Rahandus
. 2017?2022
. Vaadatud 01.02.2022
.
{{
netiviide
}}
: CS1 hooldus: kuupaeva vorming (
link
)
- ↑
3,0
3,1
3,2
Villu Zirnask (07.09.2021).
"Finantsaabits"
.
Minuraha
. Vaadatud 01.02.2022
.
- ↑
4,0
4,1
"Haaleoiguse teostamine"
.
Finantsinspektsioon
. Vaadatud 01.02.2022
.
- ↑
5,0
5,1
"Vaartpaberite teejuht"
(PDF)
. Eesti Paevaleht
. Vaadatud 04.02.2022
.
- ↑
6,0
6,1
"Hea uhingujuhtimise tava"
(PDF)
.
Finantsinspektsioon
. September 2005
. Vaadatud 01.02.2022
.
- ↑
7,0
7,1
"Aktsionarid"
.
Tartu Ulikooli eetikaveeb
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 1.02.2022
. Vaadatud 01.02.2022
.
- ↑
"Vaartpaberiturg ja reeglid"
.
Finantsinspektsioon
. Vaadatud 11.02.2022
.
- ↑
Gert Siniloo (09.04.2019).
"Mida teada dividendidest"
.
Postimees
. Vaadatud 11.02.2022
.
- ↑
"Dividendide maksmine"
.
Finantsinspektsioon
. Vaadatud 11.02.2022
.
- ↑
Marten Pollumees (19.11.2021).
"Milliseid huvesid pakuvad borsifirmad oma aktsionaridele?"
.
LHV
. Vaadatud 12.02.2022
.