|
See artikkel raagib haaldusvigade kompleksist; sona teiste tahenduste kohta vaata lehekulge
Aktsent (tapsustus)
.
|
Aktsent
on
keele
normist
erinev haaldusviis, sustemaatiline haaldusvigade kompleks. Aktsent on tavaline voorkeele konelemisel, harvem tekib aktsent
emakeelele
pikka aega muu keele keskkonnas viibimise tagajarjel. Mone keele puhul nimetatakse aktsentideks ka piirkondlikke voi monele sotsiaalsele grupile iseloomulikke haalduseriparasid, nt
lounaosariikide
aktsent
Ameerika
inglise keeles
, korgklassi aktsent Briti inglise keeles.
Foneetiline aktsent tuleneb emakeelest parit elementide kasutusest luhiajalises
malus
kone
planeerimisel ning realiseerimisel artikulatoorsete
lihaste
abil ? iga keele
haalikususteem
kasutab koigi voimalike haalikute seast teatud valikut ning emakeele omandamise kaigus tekivad alateadlikud harjumused, mis takistavad voorkeele haalikute tapset jaljendamist. Raskusi voib tekitada kuuldavate voorkeele haalikute eristamine (nn fonoloogiline
kurtus
). Haaldamisel asendatakse voorkeele haaldusuksus selle lahedasima emakeele variandiga. Raskusi voivad tekitada
valde
,
rohk
ja
intonatsioon
jm.
Naiteks inglise keeles esinevat haalikut ð (heliline hammas
hoordhaalik
nagu sonas
this
,
that
) kalduvad
saksa keelt
emakeelena konelejad haaldama d-na ja prantslased z-na.
Eesti keele
konelemisel valmistavad muukeelsetele raskusi
o
-haalik ning mitmed
diftongid
. Kuivord tuupilised pusivad haaldusvead tulenevad koneleja emakeele foneetilistest eriparadest, on eri keelte aktsendid tihti holpsasti aratuntavad, nt inglise keel prantsuse aktsendiga voi eesti keel vene aktsendiga.
Aktsendist vabaneda ja normiparast haaldust omandada aitab sustemaatiline harjutamine. Siiski mangivad siin rolli ka individuaalsed voimed. On oletatud, et aktsendivaba haalduse omandamine on holpsam
muusikalise
kuulmisega isikutel. Uldine
reegel
on, et mida hilisemas eas voorkeelt opitakse, seda tugevam vooraparane aktsent koneldes jaab.
Keeleteadlased
on erinevalt maaratlenud n-o kriitilist vanusepiiri (tavaliselt vahemikus 10?16 eluaastat), milleni on voimalik voorkeelele omase haaldusviisi taielik omandamine. Kasuks tuleb pikaajaline koneldava voorkeele keskkonnas viibimine, kuid uuringud on naidanud, et alates 5?7 aastast edasi kones enam aktsendi margatavat vahenemist ei toimu.
Meditsiinikirjanduses
esineb naiteid, kus vooraparane aktsent tekkis inimesel emakeelsele konele
aju
trauma
voi insuldi tagajarjel. Uuringud on naidanud, et erinevate ajuosade kahjustused voivad pohjustada konelemisel haaldusmuutusi
silpide
pikkuses, toonis ja rohus, mis mojuvad voorkeele paraselt.
Kerge voi moodukas aktsent tavaliselt ei raskenda kone moistmist, kuid teatud juhtudel on aktsendil sotsiaalne konnotatsioon ning aktsendiga konelejasse voidakse suhtuda teisiti kui normiparase haaldusviisiga konelejasse.
- Ellen Niit. Eesti keele piirkondlikud aktsendid. ?
Virsu II. Suomi ja viro kohdekielina.
Suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja nro 24. Oulun yliopisto 2004, lk 50?61.
