Air India Expressi lend 812 oli lend, mis sattus 22. mail 2010 onnetusse, olles teel Dubaist Mangalore'i . Sihtkohta joudes porkas lennuk kokku maapinnaga. Onnetuse pohjuseks peetakse lennuki kapteni otsust eirata esimese ohvitseri palvet mitte maanduda. Lennukil paluti teha veel uks tiir umber lennujaama ala, et saavutada oige lennukiirus ja korgus ning seejarel maanduda ohutult. Kapten eiras kasku ja maandas lennuki palvest olenemata. Selle tagajarjel soitis lennuk liivavallidesse, libises maekunkalt alla, murdus kaheks ja lahvatas leekidesse. ^{[1] [2]}

Pardal olnud 160 reisijast ja kuuest meeskonnaliikmest hukkusid 152 reisijat ja koik meeskonnaliikmed. ^[3] Hukkunute arvu rohkus teeb sellest lennust suurima Boeing 737-8HG lennukimudeliga juhtunud onnetuse. Air India Expressi lend 812 on India ajaloos hukkunute arvu poolest suuruselt kolmas onnetus. ^[4]

Lennuk ja meeskond [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lennukimudel Boeing 737-8HG on moeldud kasutamiseks lennujaamades, kus on eelkoige luhikesed maandumisrajad. Nimetatud mudel lendas esimest korda 20. detsembril 2007 ja anti Air India Expressile ule kuu aega hiljem. ^[4] Lennumeeskonna moodustasid kapten Zlatko Glu?ica (Inglise ja Serbia kodakondsusega ), kellel oli piloodina 10 215 lennutundi (Boeing 737-8HG lennukimudeliga 2844 lennutundi),ja esimene ohvitser Harbinder Singh Ahluwalia (indianlane), kellel oli kokku 3620 lennutundi (Boeing 737-8HG lennukimudeliga 3319 lennutundi ). ^[5] Lisaks neile oli pardal neli Indiast parit stjuardessi .

Lend [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lend startis kell 21.06 (UTC) Dubai rahvusvahelisest lennujaamast . Kell 00.35 (UTC) toimus kokkuporge maapinnaga Mangalore’i rahvusvahelises lennujaamas . ^[4] Kuna Mangalore’i lennujaam asub magises piirkonnas, on Directorate General of Civil Aviation (DGCA) liigitatud selle riskilennuvaljaks. Selles kategoorias lennuvaljadel on keerukate olude tottu lubatud tousta ja maanduda ainult lennuki kaptenil. ^[6]

Kokkuporge [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast maandumist lennurajale number 24 (2448 m) soitis lennuk raja lopust valja ja porkas kokku magedega. Air Traffic Controli (ATC) protokollis margiti, et piloodil ei oldud varem taheldatud stressi. ^[2]

India Tsiviillennunduse minister Praful Patel sonas, et lennuk jalgis maandumisel instrumentaalmaandumissusteemi (ILS) ja maandus uuel lennurajal. Uus rada number 24 avati 2006. aastal ja oli pikem kui eelnevad. Piloot andis ligi 6,9 kilomeetrit enne maandumist torni teada oma maandumissoovist ja maandumisluba anti 610 meetrit enne maandumist. ILS andis loa maanduda lennurajale number 24. Lennuk alustas maandumist 1600 meetri kaugusel lennuraja algusest, mis andis 850 meetrit seisma jaamiseks. Piloot ei suutnud selle ajaga lennukit peatada, mistottu soitis ta 90 meetrit paksu liivavalli, mis samuti lennukit ei peatanud. Liivavallist labi soites murdis uks lennuki tiib ILS-i lokaliseerimisantenni. 240 meetri kaugusel lennurajast jai lennuk peaaegu seisma, kuid libises jarsust kallakust alla, jaades loplikult seisma 200?300 meetri kaugusel jarsakust. ^{[5] [7]}

Televisiooni vahendusel oli naha, et lennuk oli taisleekides ja kohuga maapinnal. Ministri sonade kohaselt olid ilmastikutingimused head ja nahtavus 6 kilomeetrit. Tuule kiirus oli vaike ja onnetuse ajal vihma ei sadanud, tibutama hakkas alles parast seda. ^[5]

Onnetuse pohjus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Onnetuse pohjuseks peetakse kapteni ebaonnestunud maandumist ja kaskude eiramist. Esimene ohvitser palus kolmel korral, et kapten teeks veel uhe tiiru umber lennujaama ja saavutaks sellega oige lennukiiruse maandumiseks, kuid kapten eiras kasku. Samasugune kask tuli ka majakalt. ^[4]

Paastmine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uks paasenuist andis hiljem intervjuu, kus sonas, et lennuk murdus kaheks tukiks parast kokkuporget, misjarel taitis lennukit must suits. Koik kaheksa ellujaanut huppasid aknast valja ja pogenesid eemale. Esimesena joudsid onnetuspaigale appi kohalikud elanikud, seejarel 15 tuletorjeautot, 20 kiirabiautot ja 100 paastjat. ^{[8] [9]}

Ohvrid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Onnetuse ajal oli lennukis 160 reisijat ja kuus meeskonnaliiget. Algselt oli nimekirjas 169 reisijat, kuid uheksa neist ei ilmunud kohale. Koik surnukehad leiti lennuki vrakist. Kokku paases 8 inimest ^{[7] [9]} , kellest uks suri hiljem teel haiglasse. ^[10] Mangalore’i lennuvalja juhataja Peter Abraham kinnitas, et paastjatel oli raskusi lennuki vrakile ligi paasemisega. India Tsiviillennunduse minister Prafaul Patel sonas, et ohvrid olid tundmatuseni ara polenud ja vajasid tuvastamiseks DNA-teste . ^{[10] [11]}

*Uks vaike tudruk paasteti, kes suri hiljem haiglas ^[10]

27. juulil 2010 avati lennujaama juures ohvritele malestusmark , kus olid kirjas koikide hukkunute nimed. ^[12] 5. oktoobril ruustasid vandaalitsejad malestusmarki. ^[13]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]