Ahja jogi
Ahja jogi
Lahe	Erastvere jarv 57° 58′ 55″ N , 26° 47′ 28″ E
Suubub	Emajogi 58° 23′ 25″ N , 27° 9′ 22″ E
Valgla maad	Eesti
Valgla pindala	1074,3 km²
Pikkus	103,8 km [1]
Langus	87 m
Lang	0,92 m/km
Parempoolsed lisajoed	Lutsu jogi , Orajogi , Hatiku oja , Kooskora oja , Ahijarve oja
Vasakpoolsed lisajoed	Hilba jogi , Leevi jogi , Akste oja , Karsa oja , Valgi oja , Hurmi oja , Ihamaru oja , Soeoja , Kotiku oja , Loko oja , Mardi oja , Kuuksaare oja

Ahja jogi on Emajoe suurim parempoolne lisajogi. Selle pikkus 103,8 km, valgla 1074,3 km² ja langus 87 m.

Keskjooksul on kohaliku nimena olnud kasutusel ka Aarna jogi. Puhapaigana on Ahja joge nimetatud Ohvrijoeks. ^{[ viide? ]}

Joe keskjooksul asub Ahja joe urgoru maastikukaitseala , mis loodi kaitsmaks devoni liivakivi paljandeid , mitmeid koopaid , joeorgu ja seal leiduvaid kaitsealuseid liike. Sellele alale jaavatest paljanditest tuntuimad on Vaike Taevaskoda ja Suur Taevaskoda .

Joe aares on filmitud mitmed stseenid filmis " Viimne reliikvia ".

Kirjeldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jogi algab Erastvere jarvest ja suubub Emajokke 8,8 km enne Emajoe suubumist Peipsisse . Valjavool jarve kirdeotsast kirde suunas on vaikese ja kuival aastaajal usna veevaese kraavikese moodi. Rohked kaldaallikad ja 2 km allavoolu suubuv Valgepera oja parandavad oluliselt veevarustust. 5 km alguspunktist on jogi juba nii veerikas ja piisava langusega (3,8 m/km), et seal asus vaike Vedela vesiveski . ^[2] Kokku on joel olnud 13 vesiveskit, peamiselt ulem- ja keskjooksul. Enamus praegu ei toota ja mitmed on taiesti havinenud. ^[3] Ahja jogi on alamjooksul laevatatav, keskjooksul paiknevad Saesaare veehoidla ja Saesaare hudroelektrijaam .

Ahja jogi on Eesti uks maalilisimaid. Joe ulemjooksul asub Tilleoru maastikukaitseala (1,9 km²), Tille veskist Moksi veskini (3 km). Tille veski asub pisut ulesvoolu Tartu?Voru vana maantee ehk praeguse Postitee ^[4] maanteesillast. Jogi on jarskude nolvadega urgoru kallaste vahel soisel allikarikkal lammil ning moodustab kaande ja silmuseid. Tilleorus on 4,5 km matkarada, liigirikas joelamm, kaitsealune tamm, kopratamm, urgmets, mitmeharuline ristimand ja Merioone allikas . Allikas voolab valja punasest liivakiviseinast, mis ei ole vahetult joe kaldal nagu allavoolu asuvad paljandid. Allika omaparane nimi tuleneb uskumusest, et rohke veevoolu pohjus on allika uhendus merega. ^[5]

Keskjooksul asub Ahja joe urgoru maastikukaitseala (10,4 km²), mis ulatub 18 km pikkuselt piki joge Koorverest kuni Valgesoo kula (Otteni) veskini ja on kaitse all juba alates 1957. aastast.

Urgorus paljanduvad Valgemetsas , Kiidjarvel ja Taevaskojas jarskude seintena 12?20 m korgused devoni punase liivakivi kaljud (varvuselt valkjashallist lillakaspruunini, enamasti viirgudena), mida nimetatakse taevaskodadeks, paedeks voi kaljudeks ( Vohandu joel nimetatakse liivakivipaljandeid ka muurideks ning seal on nad uhtlaselt 'liivakarva').Tuntumad on Suur Taevaskoda (24 m) ja Vaike Taevaskoda (10 m). Tegelikult on mitmed paed Vaiksest Taevaskojast korgemad: Kivipalu magi (16 m), Oosemagi (15 m), Sonajala magi (14 m), Laaritsamagi (13 m). ^[6]

Saesaare veehoidlal asuv Saesaare hudroelektrijaam ehitati 1950?1952. See tootas 1972. aastani ja renoveeriti 1991. ja 2012. aastal. Tammi betoonosa remonditi 2015. sugisel.

Saesaare paisu osas algatati 2013 keskkonnauuringud,et selgitada, kas rajada kaladele paas tammist mooda voi taastada kunagine karestik. ^{[7] [8] [9]} Karestiku taastamisega jaaks vaadeldavaks praegu vee all olevad paljandite alaosad, kuid kaoks kaunis ja unikaalne metsajarv. ^[10]

Paisust allavoolu asub Emalate , mille koopa volv on mitu korda varisenud, 2013. aasta suvel peaaegu taielikult, ^[11] kuid allika veed on taas endale teed vabastanud. Endist volvi taastada ei ole voimalik. Emalatte juures on Vaike Taevaskoda ja Neitsikoobas , pisut kaugemal Suur Taevaskoda. Piirkond pakub huvi ka 1969. aastal valminud kultusfilmi " Viimne reliikvia " vottekohtade kulastajatele.

Valgesoo (Otteni) veskipaisu ja silla juures maastikukaitseala lopeb, kuid kaitse vee-elustiku elupaigale jatkub. Silla ligidal allavoolu on viimane liivakivipaljand ( Valli pae ) kunagi veevotuks tehtud suvendiga. Ahja joe loik Otteni veskist Porgandi vesiveski paisuni on kaitse all kui haruldase taimekoosluse elupaik ( Eoste hoiuala ) ja seal suubub Ahja jokke usna veerikas Orajogi .

Ahja ulem- ja keskjooksu veetase on vaga koikuv mitte ainult lumerohke talve kevadise suurvee ajal, vaid ka suuremate vihmade jarel, kuna puudub stabiliseeriv veekogu (Vohandu joel naiteks on selleks Vagula jarv ). Tous voib olla kuni meeter ja pikema vihmaperioodi jarel ule meetri ning vool vastavalt kiirem voi aeglasem. Enne Emalatte varingut surus joe pruunikas vesi end lattesse ja tekkis huvitav segunemisala (joevesi on rabadele omaselt pruunika tooniga, kuid uldiselt puhas, Emalatte allikas kristalselt labipaistev). 1980ndate keskel mitu nadalat kestnud suviste vihmade jarel tousis jogi ule meetri ja Suure Taevaskoja kalju vasakpoolsest osast murdus lahti ning varises jokke suur osa paljandit. Sundmuse tunnistajaks oli puhas erksatooniline liivakivipind (kadusid ka kraabitud nimed) ja paljandi langemisest tekkinud lainega kaldale uhutud kalad.

Kuivadel suvedel voib vett napiks jaada, kuid tanu allikatele jogi paris nireks ei kahane. Allikate tottu on joe vesi ka peaaegu kogu ulatuses puhas ja kargelt jahe.

Porgandist allavoolu joeorg laieneb ja lammialad muutuvad niiskemaks, valdavaks saavad rohualad ja vosa. Sona otseses mottes laevatatav on jogi alates Laanistest.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Urgoru ja joesangi kujunemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ahja joe urgorg uuristus devoni ajastu liivakivisse. Devoni ajastu kestis kokku 57 miljonit aastat (algas 416 ja loppes 359 miljonit aastat tagasi) ^[12] Sel ajal kihiliselt settinud liivad paljanduvad Ahja joe urgorus taevaskodadena. Liivakivi varvirikkuse annab kvarts, vilk, paevakivi, ilmeniit, granaat ja tsirkoon ning punakad, lillad ja hallid savid. ^[13] Urgoru reljeefi viimased suuremad muudatused toimusid umbes 15 tuhat aastat tagasi, kui jaaajast aluspohja katteks moreen ning mitmesugused rahnud maha jaid.

Joe sang on kruusane ja liivane, voolav vesi paigutab ainest pidevalt umber, samuti on pohi valdavalt pehme ja suhteliselt madalasse vette astudes voib tublisti vajuda. Joe nogusa kalda aarde settivad peenest liivast leetseljakud. Ka nende asukohad ja suurus muutuvad. Lammisetted (peeneteraline liiv ja saviliiv) moodustuvad suurvete ajal. Tugevate vihmade jarel vesi touseb ja muutub pruunikaks ning labipaistmatuks, nn. piimakohvi karva. Lamm on kerkinud kuni 2 m ule keskmise veepinna ja moodustab pideva lammiterrassi. Lammisetete kuhjumist saab praegugi vaadelda parast suurvete alanemist, nt Suure Taevaskoja kaldamurul, kuhu vahel koguneb markimisvaarselt palju liivaviirge.

Saesaare karestik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saesaare karestik oli Eesti lauskmaajogede seas erandlik ja kaunis, nii pikka karestikulist loiku Pohja-Eesti paekallastes ei ole. Saesaare karestik oli umbes 200 m pikkune ja kuni 30 m lai, voolukiirus 3 m sekundis. Oli ka saareke, 20 m pikk ja 10 m lai ning vanade korgete kuuskede asupaik. ^[14] Karestiku ilme oli igal suvel pisut erinev, sest voolav vesi ja kevadine jaaminek liigutasid koike peale suurimate randrahnude. E. Kumari kirjutab, et vesi oli enamasti vaid polvini, kuid Savimae-poolses voolurennis pusti jaada paris raske, sest vool oli kiire. (Umbes sama voib praegugi taheldada Koorvere veski tammist jaanud vaikese karestiku uletamise puhul ? kui vesi on ule polve, peab hoolega jala-alust valima, et mitte tasakaalu kaotada.)

1949. aastal tekkisid hudroelektrijaama ehitamise plaanid, alustati geoloogilisi eeltoid ja loodimist. 1950. aasta kevadel saadeti karestikku esimesed palgiparved, ehitust alustati sugisel. 1950/51 talvel raiuti tulevase paisjarve alal maha mets (kuni Palanumaeni). 1950 ehitati ule karestiku sild Savimae paljandist kruusa toomiseks. 1951. aastal rajati lohkeainete abil ase Saesaare tammile, suvel tootasid seal juba mitmed komsomolibrigaadid. Vajalikud kivid korjati karestikust. 1952. mais algas vee paisutamine ning aasta lopus saadi jaamast esimene elekter. 1953. aasta algul suvendati buldooseritega joe endine voolusang kanaliks. Kaldale jaid savi- ja kruusavallid. Need ei taimestunud ja lukati 1961 tasaseks ? alles siis tekkis eeldus kallaste edasiseks kujundamiseks. ^[15]

Kohalik elektrijaam kaotas tahtsuse siis, kui paari aasta parast korgepingeliin piirkonda joudis. Hudroelektrijaam tootab tanini ning annab oma panuse taastuvenergia bilanssi.

Joe kunagisest ilmest saab pisut aimu, kui paisust allapoole joele vaadata. Luhike loik suubub elektrijaama kanalisse enne Vaikese Taevaskoja eelset silda.

Saesaare karestiku taastamist on monede survegruppide poolt korduvalt soovitud ja arutatud, kuid kulukaks ja raskestiteostatavaks peetud, kuna taastada tuleks kilomeetreid joesangi ja tammi muldkehasse lukatud kivid uuesti karestikuks kujundada. 2016. aastal jouti ametliku keskkonnamojude hindamiseni. ^{[16] [17]} Kohalik kogukond on valja toonud, et sotsiaalmajanduslik aspekt jaeti keskkonnamojude hindamisel arvestamata, samuti 50 aastaga muutunud tingimused kallastel (...KMH-s on naiteks arvestamata fakt, et viimase 50 aastaga on Ahja joe ulemjooksu kuivendatud. Varem akumuleerisid heinamaad ja soostunud alad seal vett, mis aitas sailitada veetaset joes). Samuti on Kiidjarve vesiveski tammi lammutamise jarel kaldad ja paed (nt Kalmer Tennossaare kodu all) vossa kasvamas ning kardetakse, et palju suuremat ala Saesaare tammist ulesvoolu ei suudeta hooldada. ^{[18] [19]} Kiidjarvel on nuud kuivemal ajal peaaegu voimatu kanuumatku teha.

Korralagedus Saesaarest allavoolu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Seniste umberkaudsete elanike motestatud hoidlik majandamine Ahja joe urgorus loppes Tartu?Petseri raudtee valmimisega 1931. aastal.

Uusi liikumisvoimalusi hakati kohe kasutama ning 1932. aastal pandi alus Valgemetsa suvituskohale, samuti hakati ehitama esimesi hooneid Taevaskoja asulas. Ka Kiidjarve sai uha populaarsemaks suvituskohaks.

Huvilisi tuli kogu Eestist, eriti Tartust. Ulerahvastatust voimendasid nn. huvirongid. Eerik Kumari kirjutab: "Seda rahvamassi ei huvitanud niivord kaunis loodus (selle tundmaoppimisega ei osanud voi ei tahtnud huvirongide organiseerijad tegeleda), kui lihtsalt lobutsemine, tantsimine ja pallimang koos vagijookide tarvitamisega, mille lopptulemuseks oli looduse ruustamine." ^[20] Ka busse kais tihedalt ja Polva rajooni organisatsioonid korraldasid koikmoeldavaid uritusi ? laulupaevad, jaanipeod, kokkutulekud, voistlused jms, nii et peaaegu igal puhapaeval midagi toimus. Einelauad pakkusid soogi- ja joogipoolist ning pillerkaar jattis joe kallastele soga, lokkeasemeid, auto- ja bussirataste jalgi. Ei puudunud ka olilaigud ja masinate pesemine joes. Olukord hakkas paranema alles 1957. aasta juulis, kui loodi Ahja joe urgoru ja Tilleoru maastikulised keelualad. ^[21]

Kaitseala [ muuda | muuda lahteteksti ]

1957. aastal asutati Eesti NSV looduskaitseseaduse alusel Eesti NSV Ministrite Noukogu maarusega mitu looduskaitse- ja keeluala, sealhulgas Ahja joel. Kaitsekorralduse nouded ja ala nimetus on muutunud, eesmark endine: "Sailitada ja tutvustada Ahja joe keskjooksu urgorgu, selle lisaorge, oruveerudel esinevaid liivakivipaljandeid, allikaid, koopaid, urgorgu umbritsevaid kultuur- ja loodusmaastikke ning kaitsta ohustatud, haruldasi ja kaitsealuseid liike ja nende elupaiku." ^[22]

Kuid huvilisi kais eriti Taevaskodades palju ning tollase Elva metsamajandi energiline looduskaitseinspektor Maie Erik alustas 1960. aastate keskel tood kulastajate liikumise suunamiseks, naiteks rajati trepid. Treppide materjali osas oli lahkarvamusi, lopuks tehti astmed betoonist kui neutraalses toonis materjalist, kuid monede looduskaitsjate arvates oli seegi liig. 1981. aastal asus Elva metsamajandi Kiidjarve metskonna metsaulemaks Ain Erik ja jatkas venna abikaasa tood. Sel ajal oli Saesaares vaike looduskaitse paviljon kulalisraamatuga, kuhu kulastajad said arvamusi-ettepanekuid kirjutada, vaike loodusekspositsioon elektrijaama hoones ja kohapeal looduskaitsetootaja, kes ala korrastas ja muuhulgas ka paisjarvel soitmiseks aerupaate laenutas.

A. Erik oli samuti seisukohal, et kulastajate arvu piirata pole praktiliselt voimalik ega ka moistlik, vaid tuleb tegeleda loodusharidusega ja radade-sildade abiga metsa-alust laustallamisest saasta. Hiljem koostas A. Erik Kiidjarve-Taevaskoja huvimetsa projekti, et piirkonda laiemalt haarata. Selle 4. punkt kolab nii: "Suunata puhkajate ning huviliste liikumist nii, et ei uletataks metsa taluvuse piire. Selleks tahistatakse matkaradasid jalgsi (talvel suuskadel), jalgrattal, paadiga ja hobusega liikujaile." ^[23]

Suuremaid uritusi Suures Taevaskojas uldiselt enam ei korraldata. On olnud uks "Viimse reliikvia" meenutamise etendus ja Rein Rannapi kontsert, kuid ka siis oli probleemiks publiku liikumine, eriti parast etendust. Joekaldal tanavavalgustust ju pole.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) loomisega laks ka piirkonna haldamine neile ule ja 2013. aastal korraldati pohjalikum renoveerimine. ^[24]

Elustik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Taimestik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ahja joes on leitud 34 liiki soontaimi ( allikmailane , sale tarn , soo-loosilm , jogi-sarjesilm , (vegetatiivne) jogitakjas , paideroog jne), samblaid ( vesisammal , kallas-tompkaanik ) ja palju liike vetikaid .

Kalastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ahja jogi on uks Eesti kalarohkemaid ja liigirikkamaid jogesid. Puutud on ojasilmu ( soorsuuliik ) ja jargmisi kalu: joeforell , vikerforell , harjus , haug , sarg , turb , teib , lepamaim , roosarg , runt , viidikas , tippviidikas , latikas , trulling , luts , luukarits , linask (alamjooksul), koha (alamjooksul), saga (alamjooksul), ahven , kiisk ja voldas . ^{[ viide? ]}

Linnustik ja loomastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Joe aares on kohatud jaalinde . ^[25] Uks arvukatest pesa-aukudest Vaikese Taevaskoja paljandis on aastakumneid jaalindudele kuulunud, neid on nahtud ka Valgesoo (Otteni) vesiveskist allavoolu. Pesa-auke paljandites asustavad valdavalt kaldapaasukesed .

Ahja joel on kulaliseks ka vesipapp .

Vaikese Taevaskoja ligidal suuremates koopa-avades on nahtud saarmast .

Kobras elutseb nii Ahja joel kui suubuvatel ojadel ja tema langetus- ning paisutustoo ei ole alati inimese vaatevinklist soovitud, kuid Tilleoru kaitseala tamm vaarib ehitustoona vaatamist.

Keskkonnainfo margib ara mingi esinemist. ^[26]

Puhkus ja virgestus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Looduses liikumist ja looduspuhkust kasitleb Eesti igauheoigus .

Veematkad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ahja jogi on populaarne veematkade paik. Kulgetakse peamiselt kanuude ja kummipaatidega. Koorvere-Kiidjarve loigul korraldati ka Eesti esimesed kanuumatkad. Seiklusmatkaklubi Toonus Pluss (Toomas Uibo) oli esimene, kes 1992. aastal Eestis uudset tegevust alustas. ^[27]

Kuna Ahja kallastel kasvavad usna korged lepad ja voimsad mannid ning kuused, mis maha langedes teisele kaldale ulatuvad (ja kevadised suurveed ei lukka joge lagedaks nagu nt Soomaal), tuli esialgu tagada labipaas vilumusteta kanuusoitjatele. Keerukaimaks osutus Valgemetsa raudteesilla alune karestik, kus on betoonplokid ja sarrustuse raudvarbade jupid.

Toonus Plussi kolmandal tegevusaastal lisandus Veetee (Toomas Parle), kes lahtusid samadest loodushoidlikest pohimotetest ? oma matkajatele tutvustati joge ja looduses liikumist, soogipaus oli uhine ning parast koristati koik tegevuspaigad, samuti korrastati marsruuti. Edaspidi tekkis juurde nii matkakorraldajaid kui kanuude rentijaid, vastutus hajus ja tekkisid tulid. ^[28]

Toonus Pluss oli selleks ajaks matkadega juba tublisti ulesvoolu liikunud ja ka "Veetee" leidis muid voimalusi. Kuid Koorvere-Kiidjarve-Otteni loiku voib pidada uheks vaheldusrikkamaks ja kaunimaks Eesti jogedel. Saesaare paisjarve imetlevad eriti valismaised matkagrupid.

Kaldamatkad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ahja joe kallastel on mitmeid matkaradu (peamiselt RMK rajatud). ^{[29] [30]} Lihtsalt piki kallast liikuda on suhteliselt raske. Ulemjooksul on soiseid alasid, mattaid ja kobraste koopakaike (tihti markab neid alles siis, kui oled rohukamarast labi vajunud). Urgoru kaitseala kaldareljeef (paed ning uhtorud) nouab ules-alla ronimist, esineb soiseid ja pehme pinnasega kohti ja paiguti muudavad toomingad alusmetsa peaaegu labimatuks.

"Viimse reliikvia" radadel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kultusfilmi " Viimne reliikvia " filmimise kohtadest on mitmed rahvaparimusse jaanud ja neid kaiakse Ahja joe aares vaatamas. Naiteks nn Agnese lepp ("Mis meist saab?"), Gabrieli mand Vaikses Taevaskojas ("Kohe naha, et vanad sobrad!"), Risbieteri kalju Otteni silla ligidal ("Kas me oleme ikka oigel teel?") ja Otteni sild. ^[31]

Soidud joelaev Lonnyga [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lonny on 13 m pikk Eestis ehitatud pontoonkatamaraan. Lonniga saab soita suvel mooda Saesaare paisjarve. Jarve ilus metsane kallas on laevasoidu ajal hasti vaadeldav.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Tilleorg

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ahja jogi

Tsitaadid Vikitsitaatides: Ahja jogi

• Ahja jogi keskkonnaportaalis
• Ahja ehk Ohvrijogi Hiite Maja SA andmekogus