Ahhal-tekiini hobune on hobusetoug , mis parineb algselt Turkmenistani korbetest.

Ahhal-tekiini hobune on korge, sale ja sihvakas, pika kaela ning horeda laka ja sabaga . Paljudel ahhal-tekiini hobustel on kuldne laige.

Ahhal-tekiini hobust peetakse uheks vanimaks touks maailmas. Arvatakse, et see toug on ligi 3000 aastat vana. Toug on parit Turkmenistanist ning nad on tuntud oma vastupidavuse ja valimuse poolest. Tanapaeval kasvatatakse koige rohkem ahhal-tekiine Venemaal ja Turkmenistanis, kuid neid ka Euroopas , Austraalias ja Ameerikas .

Ahhal-tekiinide keskmine turjakorgus on 157 cm ja neile on iseloomulik metalse laikega varvused. Enim levinud varvused on korb, voik , palomino , raudjas , must ja hall. Ahhal-tekiinidel on vaike pea, koos sirge voi veidi kumera profiiliga ja suhteliselt pikkade korvadega. Neil on suured ilmekad silmad, pikk kael (iseloomulik on ka podrakael), horedad lakk ja saba, peenikesed jalad ning lauged olad.

Iseloomult teatakse ahhal-tekiine kui uhe inimese hobuseid, nad on elavad ja temperamentsed. Nad on vastupidavad ja notke liikumisega, samuti vaga edukad spordis. Ahhal-tekiinid sobivad vaga hasti kestvusratsutamisesse ehk rannakusse, aga ka koolisoitu , krossi ja takistussoitu . Absent, 8-aastane ahhal-tekiini takk, voitis 1960 . aastal Roomas toimunud olumpiamangudel kuldmedali koolisoidus. Neli aastat hiljem voitis ta Filatoviga Tokyos toimunud olumpiamangudel pronksmedali ja 1968. aastal voideti meeskondlik kuld Ivan Kalitaga.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Eesti ahhal-tekiinide kasvatus