Aftenposten

Aftenposten on Norras Oslos ilmuv norrakeelne uleriigilise leviga paevaleht, mis on trukiarvult Norra teine ajaleht Verdens Gangi jarel ning suurima tellijate arvuga ajaleht. Ajaleht ise nimetab end soltumatuks konservatiivseks ajaleheks.

Ajaleht ilmub alates 1885. aastast kaks korda paevas. Hommikuvaljaanne on uleriigiline, kuid ohtul ilmuv Aftenposten Aften on Oslo kohalik ajaleht. Hommikuvaljaanne ilmub koigil nadalapaevadel. Alates 2009. aastast ilmub ohtune valjaanne kolm korda nadalas.

Hommikuvaljaande trukiarv oli 2007. aastal 250 179. Ohtuse valjaande trukiarv on pisut ule poole hommikuse omast (aastal 2003 olid trukiarvud vastavalt 256 639 ja 155 366, aastal 2008 vastavalt 247 556 ja 124 807).

Ohtune valjaanne laks tabloidformaadile ule 1997 ., hommikune 2005 . (osaliselt 2003.) aastal.

Algul oli ajaleht poliitiliselt soltumatu, kuid asutaja poja Amandus Theodor Schibstedi juhtimisel vottis ta konservatiivse suuna. Ta on olnud lahedal paremerakonnale Høyre . 1930. ja 1940. aastatel oli fa?ismimeelne. Aftenpostenis ilmus mais 1945 Knut Hamsuni kurikuulus jarelheuue Adolf Hitlerile . Viimastel aastatel on ajaleht nihkunud veidi vasakule ja on kriitiline Ameerika Uhendriikide ja Iisraeli suhtes.

Aastatel 1926 ? 1993 oli Aftenpostenil eraldi toimetusega nadalalisa A-magasinet , mis alustas taas ilmumist 2005 . Aastatel 1890?1989 anti valja kolm korda nadalas ilmuvat maavaljaannet Ukens Nytt .

Aastast 1990 ilmub puhapaevavaljaanne, aastast 1995 veebivaljaanne.

Ajaleht kuulub Schibstedile ning seda annab valja Aftenposten A/S .

2020. aastast on ajalehe peatoimetaja Trine Eilertsen.

Aftenpostenil on valiskorrespondendid Berliinis , Londonis , Stockholmis , Moskvas ja Washingtonis .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ajalehe asutas Christian Schibsted ja see ilmub alates 14. maist 1860 . Ajalehe on parinud asutaja jareltulijad.

Algul oli ajalehe nimi Christiania Adresseblad . 1. jaanuarist 1861 ilmub praeguse nime all.

Algul oli tegu apoliitilise uudiste- ja kuulutustelehega. 1880. aastatel kujunes ajalehest modernne konservatiivse suunitlusega paevaleht.

Aftenposteni voidukaigule pani aluse toimetaja Amandus Theodor Schibsted , kes muu hulgas kirjutas reportaa?e. Valjaandest sai juhtiv kuulutusteleht, mis andis talle kindla majandusliku pohja.

Ajaleht kasvas ka sodadevahelisel perioodil ja parast Teist maailmasoda ning jatkas ilmumist ka Saksa okupatsiooni ajal.

1920.?1980. aastateni oli see Norra suurim paevaleht, seejarel jai ta trukiarvult alla tabloidlehele Verdens Gang . Viimane laks 1966 samuti ule Schibstedile, ja need ajalehed teevad koostood, eriti trukitehnika alal. Aastal 1976 laksid molemad ule ofsettrukile . Voeti kasutusele fotoladumine , lasertehnika ja raadioside Akersgatal tootavate ladujate ja Linderudis oleva trukikoja vahel. 1999 . aastast trukitakse ajalehte Nydalenis .

2003 . aastal kolis ajaleht Akersgatalt , kus oldi tootatud 127 aastat, umberehitatud Postgirobyggeti kaheksandale korrusele.

2008. aastal moodustasid ajalehtede Aftenposten, Bergens Tidende , Fædrelandsvennen ja Stavanger Aftenblad uhise seltsi Media Norge , millest 50,1% kuulub Schibstedile.