Adolf von Harnack

Adolf von Harnack (kuni 1914 Adolf Harnack ) ( 7. mai 1851 Tartu , Liivimaa kubermang , Venemaa Keisririik ? 10. juuni 1930 Heidelberg , Saksamaa ) oli baltisaksa paritolu teoloog ja kirikuloolane , keda on peetud tahtsaimaks protestantlikuks teoloogiks , kirikuloolaseks ning teadustoo organisaatoriks 19. sajandi lopu ja 20. sajandi alguse Saksamaal .

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Harnack oppis 1869 ? 1872 Tartu Ulikoolis teoloogiat, jatkas opinguid Leipzigi ulikoolis ning kaitses seal doktorikraadi ja habilitatsioonivaitekirja . 1874 sai ta Leipzigis eradotsendiks ja hakkas pidama loenguid . Tema loengud gnostitsismist ja apokalupsisest aratasid teadusringkondade tahelepanu ning 1876 maarati ta Leipzigi ulikooli erakorraliseks professoriks . 1879 kutsuti ta Giesseni ulikooli korraliseks kirikuajaloo professoriks. 1886 kutsuti Harnack Marburgi ulikooli ja 1888 Berliini ulikooli , hoolimata konservatiivsemate kirikutegelaste protestist, kus ta tegutses kuni 1924. aastani.

Adolf Harnack voeti 1890 . aastal Preisi Teaduste Akadeemia liikmeks. Aastatel 1905 ? 1921 oli ta Saksamaa tahtsaima teadusraamatukogu (Berliini Kuningliku raamatukogu) peadirektor. Tema ettepanekul rajati Saksamaa tahtsaim teadusarenduskeskus, mille algne nimi oli Keiser Wilhelmi Uhing, aga mis tanapaeval on tuntud Max Plancki Uhinguna . Harnack oli aastatel alates 1911 kuni surmani selle teadusarenduskeskuse esimene president.

Adolf Harnack pooldas Saksamaa astumist Esimesse maailmasotta ning kirjutas alla avalikule kirjale, milles toetas Saksamaa eesmarke sojas ja nende saavutamist soja abil. 1914 tostis Saksamaa keiser Wilhelm II Harnacki ruutliseisusse ja andis talle parandatava aadlitiitli .

Adolf Harnack oli korporatsioon Livonia vilistlane.

Vaated [ muuda | muuda lahteteksti ]

Harnack noudis oma toodes taielikku vabadust kiriku ajaloo ja Uue Testamendi uurimisel. Varem olid seal tabuteemad , mida ei tohtinud kriitiliselt uurida. Ta ei usaldanud spekulatiivset teoloogiat, ei ortodoksset ega liberaalset lahenemist. Kuigi 4 evangeeliumi oli juba 2. sajandil elanud Lyoni piiskopi Irenaeuse ajast peale kanooniliseks peetud, lukkas Harnack tagasi Johannese evangeeliumi ega tunnistanud seda usaldusvaarse ajalooallikana Jeesuse elu kohta. Ta eitas imede voimalikkust, kuid pidas voimalikuks, et Jeesus oli voimekas arst , kelle tood voisid teised inimesed imeliseks pidada.

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Harnacki isa Theodosius Harnack oli Tartu Ulikooli praktilise (ja luhiajaliselt ka sustemaatilise) teoloogia oppejoud. Ema Anna Carolina Maria, neiupolvenimega Ewers, oli Tartu Ulikooli rektori Gustav Ewersi tutar. Ema suri 1857 viienda lapse sunnitamisel. Adolfi kaksikvend Axel von Harnack ( 1851 ?1888) oli matemaatikaprofessor . Vend Erich Harnack ( 1852 ? 1915 ) oli farmakoloogiaprofessor ja vend Otto Harnack ( 1857 ?1914) kirjandusteadlane . ^[1]

Adolf Harnack abiellus 27. detsembril 1879 Amalie Thierschiga ja sellest abielust sundis 7 last, kellest 6 elasid taiskasvanuks. Tema poeg Ernst von Harnack (1888? 1945 ) oli antifa?ist ja vastupanuliikumise tegelane, kes osavotu tottu 20. juuli vandenoust moisteti surma ja hukati.

Teosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

" Lehrbuch der Dogmengeschichte ". 3 kd. 1886?1890 (4. Aufl. 1909/1910)
" Die Mission und Ausbreitung des Christentums in den ersten drei Jahrhunderten ". Leipzig 1902 (4. Aufl. 1924)
" Geschichte der altchristlichen Literatur ". 3 kd. Leipzig 1893?1904
" Das Wesen des Christentums ". Leipzig 1900 (kordusvaljaanne 2007)
" Reden und Aufsatze ". 7 kd. Gießen 1904?1930
" Marcion. Das Evangelium vom fremden Gott ". Leipzig 1921 (2. Aufl. 1924)
" Kleine Schriften zur Alten Kirche ", hrsg. v. J. Dummer. 2 kd. Leipzig 1980.
" Adolf von Harnack: liberal theology at its height ". Minneapolis, 1991.

Eesti keeles [ muuda | muuda lahteteksti ]

Adolf von Harnack 2001. "Tartu saksa ulikool, tema saavutused ja tema having". Saksa keelest tolkinud ja jarelsona kirjutanud Siret Rutiku . Akadeemia nr 11.
Adolf von Harnack 2009. Kristluse olemus . Tartu: Ilmamaa. Saksa keelest tolkinud Anne Burghardt .

Sissejuhatavat eesti keeles [ muuda | muuda lahteteksti ]

Arne Hiob : "Adolf von Harnack ja tema "Kristluse olemus"", saatesona teosele Adolf von Harnack 2009. Kristluse olemus . Tartu: Ilmamaa: 245?271
Adolf Martin Ritter : "Adolf von Harnack ja kusimus kristluse olemusest, vaadelduna vanakiriklikust perspektiivist", tolkinud Siret Rutiku , Akadeemia nr. 11-2001, 2332?2348