APEC-i liikmed
Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostoo foorum
(
inglise keeles
Asia-Pacific Economic Cooperation; luhend
APEC
) on
Vaikse ookeaniga
piirnevate maade ? liikmesmajanduste ? majandusliku koostoo
organisatsioon
, mille eesmargiks on soodustada
majanduskasvu
, koostood, kaubandust ja
investeeringuid
ning suurendada produktiivsust ja
heaolu
Aasia ja Vaikse ookeani
regioonis
.
[1]
APEC on mittesiduvate kohustuste, avatud dialoogi ja arvamuste vordse kohtlemise pohimottel toimuv valitsustevaheline organisatsioon. Erinevalt
Maailma Kaubandusorganisatsioonist
ja teistest rahvusvahelistest kaubandusorganisatsioonidest puuduvad APEC-i liikmetel lepingutest tulenevad kohustused. Koik kohustused voetakse vabatahtlikkuse alusel ning koik otsused voetakse vastu
konsensuse
saavutamise korral.
[1]
APEC-isse kuulub 21 riiki, mis votavad enda alla ligikaudu 40% maailma
rahvastikust
, ~55% maailma
SKP
-st ja ~44% maailma kaubandusest.
[1]
Organisatsioon asutati 1989. aastal
Austraalia
eestvedamisel ja selle loomisel osales 12 riiki.
[1]
Iga-aastastel APEC-i liidrite kohtumistel osalevad koikide liikmesmajanduste
valitsusjuhid
, valja arvatud
Taiwan
, keda esindab majandusliider. Kohtumised leiavad igal aastal aset erineva liikmesmajanduse territooriumil ning uheks kuulsamaks traditsiooniks on kohtumisel osalevate riigipeade riietumine uhispildi tegemiseks voorustajamaa rahvaroivastesse.
[2]
[3]
Esimene APEC-i liidrite kohtumine leidis aset 1993. aastal
USA
-s, kui riigi president
Bill Clinton
kutsus organisatsiooni valitsusjuhid kohtumisele
Blake'i saarele
.
[4]
2014. aasta liidrite kohtumine toimub
Hiinas
Pekingis
.
[5]
Organisatsiooni peakontor asub
Singapuris
.
[6]
APEC-i rajamise ideed esitles esimesena 1989. aasta jaanuaris endine Austraalia peaminister
Bob Hawke
, kes tegi
Louna-Koreas
Soulis
peetud kones ettepaneku efektiivsemaks majandusliku koostoo saavutamiseks Vaikse ookeani rannikuriikide vahel. Sama aasta novembris toimus Austraalia pealinnas
Canberras
kohtumine, mille eesistujaks oli Austraalia
valisminister
Gareth Evans
. Kohtumisest votsid osa 12
Aasia
ja
Vaikse ookeani
riigi ministrid:
Austraalia
,
Brunei
,
Indoneesia
,
Jaapan
,
Kanada
,
Korea Vabariik
,
Malaisia
,
Uus-Meremaa
,
Filipiini vabariik
,
Singapur
,
Tai
ja
USA
. Kohtumise tulemusel moodustati Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostoo foorum (APEC) ning lepiti kokku jargnevate kohtumiste toimumised Singapuris ja Louna-Koreas.
[3]
1991. aastal liitusid organisatsiooniga
Hiina Taipei
(
Taiwan
),
Hongkong
ja
Hiina Rahvavabariik
, 1993. aastal lisandusid
Mehhiko
ja
Paapua Uus-Guinea
, 1994. aastal
T?iili
ning 1998. aastal
Peruu
,
Venemaa
ja
Vietnam
.
Aastatel 1989?1992 toimusid APEC-i kohtumised mitteametlikus vormis juhtivate ametnike ja ministrite tasandil. 1993. aastal kehtestas endine USA president
Bill Clinton
iga-aastase APEC majandusjuhtide kohtumise tava ehk riigipeade foorumi.
[3]
Praegu kuulub APEC-i koosseisu enamik
Vaikse ookeani
rannikuriikidest, kokku 21 liiget. Liikmesuse kriteeriumiks on eraldiseisev
majandus
, mitte
riik
. Seetottu kasutab APEC oma liikmetele viidates terminit "liikmesmajandus", mitte "liikmesriik". Selle tulemusena kuulub organisatsiooni liikmete hulka ka naiteks
Taiwan
, mis kuulub ametlikult
Hiina Rahvavabariigi
alla ja osaleb APEC-is nime
Hiina Taipei
all, ning ka
Hongkong
, mis uhines APEC-iga kui
Briti
koloonia
, kuid on praeguse seisuga Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond.
[7]
Lisaks liikmesmajandustele on APEC-il ka kolm ametlikku vaatlejat:
Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon
(ASEAN),
Vaikse ookeani saarte foorum
(SPF) ja
Vaikse ookeani majanduskoostoo noukogu
(PECC).
[7]
APEC-iga liitumiseks on soovi avaldanud
India
[8]
[9]
, ning lisaks veel 11 riiki, kelle hulka kuuluvad
Bangladesh
[8]
,
Pakistan
[8]
,
Sri Lanka
[8]
,
Laos
[8]
,
Mongoolia
[8]
,
Macau
[8]
,
Costa Rica
[8]
,
Columbia
[8]
,
Ecuador
[8]
,
Kambod?a
[10]
ja
Panama
.
[11]
1994. aastal
Indoneesias
Bogoris
toimunud liidrite kogunemisel votsid liikmed eesmargiks saavutada vaba ja avatud kaubandus ning investeeringute liikumine aastaks 2010 arenenud toostusriikide jaoks ja aastaks 2020 areneva majandusega riikide jaoks.
Eesmargiks voeti kaubandus- ja investeerimispiirangute vahendamine ning
toodete
,
teenuste
ja
kapitali
vaba liikumise edendamine.
Kokku lepitud eesmarke hakati kutsuma ?Bogori eesmarkideks“; need ilmestavad hasti APEC-i liikmete hulgas levinud veendumust, et vaba ja avatud kaubandus ning investeeringud on vajalikud regiooni kasvupotentsiaali hindamiseks ning majanduslike ja sotsiaalsete valjundite tugevdamiseks koigis APEC-i liikmesmajandustes.
[12]
APEC-i kolm sammast on:
- Kaubanduse ja investeeringute
liberaliseerumine
? APEC-i asutamisaastal 1989 olid regiooni kaubandusbarjaarid 16,9%, kuid aastaks 2004 on need vahenenud 5,5%-ni. APEC asutati vastukaaluks piirkonna
regionaliseerumisele
ning Aasia ja Vaikse ookeani regiooni majanduslikule soltuvusele. Samad pohimotted on jous ka tanapaeval, kui Aasia ? Vaikse ookeani regioon soovib arendada
vabakaubandust
ja saada osaliseks
Maailma Kaubandusorganisatsioonis
.
[13]
- Aritegevuse holbustamine ? APEC on olnud eesrinnas saavutamaks
reforme
aritegevuse holbustamiseks. Aritehingute rahaline maht vahenes aastatel 2002?2006 6% ja seda tanu APEC-i Kaubanduse Holbustamise Tegevuskavale (Trade Facilitation Action Plan). APEC-i ettevotte reisikaart (Business Travel Card ) on tasuta
viisa
, mis holbustab aritegevust, pakkudes ettevotetele vaba liikumist regiooni piires.
[13]
- Majanduslik ja tehnoloogiline koostoo ? eesmargiks on edendada jatkusuutlikku ja kaasavat arengut Aasia ja Vaikse ookeani regioonis ning parandada uleuldist majanduslikku ja sotsiaalset heaolu koigis APEC-i regioonides.
[13]
APEC-it on aastaid kritiseeritud esialgselt eesmargilt ? vabakaubanduse edendamiselt ? korvalekaldumises ning selles, et keskendutakse rohkem muudele teemadele, naiteks
terrorismile
ja
tervishoiule
. Lisaks on APEC-i tahtsust oonestanud kahepoolsete kaubanduslepingute solmimine kannatamatute liikmesriikide vahel, kaubanduskonfliktid USA ja Hiina vahel ning poliitilised pinged moningate votmeriikide ? Hiina, Jaapani ja Louna-Korea vahel.
[14]
- ↑
1,0
1,1
1,2
1,3
"About APEC"
. Vaadatud 18. aprill 2014
.
- ↑
"APEC fashion hits and misses"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 17. mai 2014
. Vaadatud 18. aprill 2014
.
- ↑
3,0
3,1
3,2
"APEC History"
. Vaadatud 18. aprill 2014
.
- ↑
"President Clinton convenes APEC summit on Blake Island on November 20, 1993"
. Vaadatud 18. aprill 2014
.
- ↑
"PHu announces China to host 2014 APEC economic leaders' meeting"
. Vaadatud 18. aprill 2014
.
- ↑
"APEC Secretariat"
. Vaadatud 18. aprill 2014
.
- ↑
7,0
7,1
"Member Economies"
. Vaadatud 18. aprill 2014
.
- ↑
8,00
8,01
8,02
8,03
8,04
8,05
8,06
8,07
8,08
8,09
"India Appeals for APEC Membership"
. Vaadatud 18. aprill 2014
.
- ↑
"India and APEC: time to move from observer to member"
. Vaadatud 17. aprill 2014
.
- ↑
"India will have to wait for APEC membership"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 24. september 2015
. Vaadatud 18. aprill 2014
.
- ↑
"Costa Rica Inches Toward Coveted APEC Membership"
. Vaadatud 18. aprill 2014
.
- ↑
"Assessment of Achievements of the Bogor Goals"
. Vaadatud 18. aprill 2014
.
- ↑
13,0
13,1
13,2
"The Pillars of APEC"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 8. jaanuar 2014
. Vaadatud 18. aprill 2014
.
- ↑
"APEC's relevance is under scrutiny"
. Vaadatud 18. aprill 2014
.