Aare ( saksa keeles Aare , prantsuse keeles Aar ) on jogi Euroopas ?veitsis , Reini lisajogi .

Vooluhulga poolest on Aare Reini tahtsaim lisajogi, uletades kaugelt Moselit , Maini ja Neckarit .

Joe kulg [ muuda | muuda lahteteksti ]

Algab Berni Alpidest Aare liustikult Grimseli kuru lahedal. Laskunud labi Hasli oru ja Meiringenist ulalpool asetseva sugava Aare kuristiku , suubub Brienzi juures Brienzi jarve .

Jungfrau umbrusest alla voolav Lutschine jogi suubub Brienzi jarve, mille kaudu selle veed jouavad Aaresse. Aare voolab labi Interlakeni Thuni jarve . Seal votab ta endasse Kanderi joe koos Simme ja Engstligega . Brienzi ja Thuni jarv on laevatatavad.

Parast Thuni jarvest valjumist voolab mooda ?veitsi kiltmaad , algul pohja, muuhulgas umber Berni linna, hiljem itta. Suubub vasakpoolse lisajoena Reini .

Arvandmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Joe pikkus on 295 voi 291 km. Ta on pikim jogi, mis voolab lahtest suudmeni ?veitsi territooriumil. Valgala pindala on 17 800 voi 17 620 km². Langus on 1565 m.

Korgvesi on kevadel ja suvel. Ulemjooksul on sageli suvised ja talvised tulvaveed. Keskmine vooluhulk on umbes 560 m ³ /s.

Majanduslik tahtsus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aare jogi on energiarikas, sellel on mitu hudroelektrijaama .

Ta on laevatatav alates Thuni jarvest. Kanali kaudu on ta uhenduses Bieli jarvega .

Joeaarsed asulad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aare joe aares asetsevad Bern , Aarau , Thun ja Solothurn .

Lisajoed ja jarved [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Surb
• Limmat
  • Linth
  • Sihl
  • Reppisch
• Reuss
  • Lorze
  • Kleine Emme
  • Sarner Aa
  • Engelberger Aa
  • Schachen
  • Furkareuss
• Bunz
• Suhre
• Wigger
• Emme
• Zihli kanal
  • Suze
  • Broye
  • Orbe jogi

Bieli jarv

• Saane jogi (Sarine)
  • Sense jogi
    • Schwarzwasser
• Gurbe

Thuni jarv

• Kander
  • Simme
  • Engstligen

• Lutschine

Brienzi jarv
Grimseli jarv
Oberaarsee (Ulem-Aare jarv)

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vikisonastiku artikkel: Aare