Aadlimatrikkel

Aadlimatriklid olid Austrias , Baieris , Kuramaal , Preisimaal , Rootsis , Soomes , Ungaris , Venemaal , Wurttembergis , Eestimaal , Liivimaal , Kuramaa ja Saaremaal aadlikorporatsioonidesse immatrikuleeritud aadlisuguvosade ametlikud nimekirjad.

Aadlimatrikkel oli Euroopa riikides erilise korra jargi peetav aadlinimistu, millesse kandmine oli aadliperekonnale vajalik, et saada kohaliku aadli taieoiguslikuks liikmeks. Suguvosasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud uldse aadlikeks voi ei olnud nad taieoiguslikud aadlikorporatsiooni liikmed.

Aadlimatriklite pidamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rootsi kuningriik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rootsis pidas aadlimatriklit Rootsi ruutelkond Stockholmi Ruutlimaja aadlimatriklis.

Pikemalt artiklis Rootsi aadlisuguvosade loend

Eesti- ja Liivimaa [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eestimaa ruutelkonna aadlimatriklit Eestimaal pidas Eestimaa ruutelkonna kantselei Matriklikomisjon;

Eestimaa ruutelkond esitas 1728. aastal Venemaa Valitsevale Senati heeroldidepartemangule taotluse aadlimatrikli ( Ritterbank ) koostamiseks, esmase 1756 . aastal valminud Eestimaa ruutelkonna aadlimatriklisse kanti (125 suguvosa). Aadlimatriklisse kantud aadlisuguvosade jargi eristati immatrikuleeritud ja immatrikuleerimata aadlikke ( Landsasse ). Aadlitiitli omamine ei andnud eesoigusi tiitlita aadlike ees, kuna Liivimaal oli ainult uks ruutliseisus.

Eestimaa ruutelkonda kuulunud aadlikud on jaotatud kolme klassi:

I klassi kuulusid isikud, kelle aadellikud esivanemad olid olnud maaga seotud enne 1561. aastat;
II klassi kuulusid Rootsi valitsuse ajal (1561?1710) lisandunud suguvosad;
III klassi kuulusid Vene valitsusajal vastuvoetud isikud ja nende jarglased.

Liivimaal pidas aadlimatrikleid Liivimaa ruutelkond ja Saaremaal ? Saaremaa ruutelkond ;

Liivimaa ruutelkonna aadlimatrikkel kinnitati 1756. aasta maapaeval ja sinna oli algul kantud 172 aadliperekonda. 1767. aastal asutasid 14 matriklisse mitte vastuvoetud landsassenit isehakanud Liivimaa maiskonna (Die Livlandische Landschaft), mis tegutses kuni asehalduskorra alguseni 1783. aastal. ^[1]

Liivimaa ruutelkonda kuuluvad aadlikud on jaotatud jargmiste perioodide jargi:

ordu- ja piiskoppide aeg (kuni 1561);
Poola valitsusaeg (1561?1629);
Rootsi valitsusaeg (129?1710);
Vene valitsusaeg.

Saaremaa ruutelkonda kuulunud aadlikel jaotused puudusid. Sinna kuulus algselt 26 suguvosa ja matrikel valmis 1741. aastal.

Katariina II valjendas rahulolematust ruutelkondade olemasoluga ja kaotas need luhikeseks ajaks 1783. aastal, vordsustades immatrikuleeritud ja mitteimmatrikuleeritud aadli (landsassenite) oigusliku seisundi, kuid senise korralduse taastas Paul I 1796. aastal ja uldjoontes kehtis see 1920. aastani.

Kuramaa hertsogiriik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuramaa hertsogiriigis : Kuramaa ruutelkond .

Kuramaa ruutelkond tegi 17. sajandi keskel aadlike revisjoni, mille kaigus nn Ritterbank viis labi oma liikmeskonna paritolu kontrolli ning kandis aastatel 1620?1634 kontrollitud ja vaarilised aadliperekonnad (110) Kuramaa ruutelkonna aadlimatriklisse , kuhu kuni 1642. aastani lisandus veel ainult 9 suguvosa.

Ehkki suur osa Eesti- ja Liivimaa aadlikest sai aadliseisuse 16.?17. sajandil Poola ja Rootsi kuningatelt , kuid ainult vaike osa Rootsi kuningate poolt aadliseisusse tostetud ja aadlivapi saanud isikuist kanti Stockholmi Ruutlimaja aadlimatriklisse.

Preisimaa, Saksamaa ja Austria ja Ungari [ muuda | muuda lahteteksti ]

Preisimaal pidas aadlimatriklit heeroldiamet , Austrias keiserlik ja kuninglik aadliarhiiv siseministeeriumis, Ungaris Ungari ministeerium Viinis .

Poola kuningriik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Venemaa keisririik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Venemaal asutati heraldikaga tegelevate asutustena 12. jaanuaril 1722 Heeroldmeistri Kontor ja seejarel Heeroldmeistri Kantselei. Hiljem aga pidasid aadlisuguvosade nimekirju Venemaa Valitseva Senati Heeroldidepartemang ja kubermangu semstvod ning aadlikekogu juhiks oli Venemaal aadlieestseisja ehk aadlimarssal .

Funktsioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aadlimatriklite ulesanne oli takistada aadliseisuse usurpeerimist. Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa aadlimatriklid fikseerisid ka, millistel aadlisuguvosadel on ruutelkonnas haaleoigus.

Avaldamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksamaa aadlimatriklid avaldati 1939 . aastani valjaandes " Gothaisches Taschenbuch " ja ilmuvad parast 1949. aastat valjaandes " Genealogisches Handbuch des deutschen Adels ".

Aadlimatriklite avaldamine on teoksil ka Poolas , T?ehhis ja Ungaris , kus parast 1990. aastat on jalle aadliuhinguid loodud.