Aadlimatriklid
olid
Austrias
,
Baieris
,
Kuramaal
,
Preisimaal
,
Rootsis
,
Soomes
,
Ungaris
,
Venemaal
,
Wurttembergis
,
Eestimaal
,
Liivimaal
,
Kuramaa
ja
Saaremaal
aadlikorporatsioonidesse immatrikuleeritud
aadlisuguvosade
ametlikud nimekirjad.
Aadlimatrikkel oli Euroopa riikides erilise korra jargi peetav aadlinimistu, millesse kandmine oli aadliperekonnale vajalik, et saada kohaliku aadli taieoiguslikuks liikmeks. Suguvosasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud uldse
aadlikeks
voi ei olnud nad taieoiguslikud aadlikorporatsiooni liikmed.
Rootsis pidas aadlimatriklit Rootsi
ruutelkond
Stockholmi Ruutlimaja aadlimatriklis.
-
Pikemalt artiklis
Rootsi aadlisuguvosade loend
Eestimaa ruutelkonna aadlimatriklit
Eestimaal
pidas
Eestimaa ruutelkonna
kantselei Matriklikomisjon;
- Eestimaa ruutelkond esitas 1728. aastal Venemaa Valitsevale Senati heeroldidepartemangule taotluse aadlimatrikli (
Ritterbank
) koostamiseks, esmase
1756
. aastal valminud
Eestimaa ruutelkonna aadlimatriklisse
kanti (125 suguvosa). Aadlimatriklisse kantud aadlisuguvosade jargi eristati immatrikuleeritud ja immatrikuleerimata aadlikke (
Landsasse
). Aadlitiitli omamine ei andnud eesoigusi tiitlita aadlike ees, kuna Liivimaal oli ainult uks ruutliseisus.
Eestimaa ruutelkonda kuulunud aadlikud on jaotatud kolme klassi:
- I klassi kuulusid isikud, kelle aadellikud esivanemad olid olnud maaga seotud enne 1561. aastat;
- II klassi kuulusid Rootsi valitsuse ajal (1561?1710) lisandunud suguvosad;
- III klassi kuulusid Vene valitsusajal vastuvoetud isikud ja nende jarglased.
Liivimaal
pidas aadlimatrikleid
Liivimaa ruutelkond
ja
Saaremaal
?
Saaremaa ruutelkond
;
- Liivimaa ruutelkonna aadlimatrikkel
kinnitati 1756. aasta maapaeval ja sinna oli algul kantud 172 aadliperekonda.
1767. aastal asutasid 14 matriklisse mitte vastuvoetud landsassenit isehakanud Liivimaa maiskonna (Die Livlandische Landschaft), mis tegutses kuni asehalduskorra alguseni 1783. aastal.
[1]
Liivimaa ruutelkonda kuuluvad aadlikud on jaotatud jargmiste perioodide jargi:
Saaremaa ruutelkonda
kuulunud
aadlikel jaotused puudusid. Sinna kuulus algselt 26 suguvosa ja matrikel valmis 1741. aastal.
Katariina II valjendas rahulolematust ruutelkondade olemasoluga ja kaotas need luhikeseks ajaks 1783. aastal, vordsustades immatrikuleeritud ja mitteimmatrikuleeritud aadli (landsassenite) oigusliku seisundi, kuid senise korralduse taastas Paul I 1796. aastal ja uldjoontes kehtis see 1920. aastani.
Kuramaa hertsogiriigis
:
Kuramaa ruutelkond
.
- Kuramaa ruutelkond tegi 17. sajandi keskel aadlike revisjoni, mille kaigus nn Ritterbank viis labi oma liikmeskonna paritolu kontrolli ning kandis aastatel 1620?1634 kontrollitud ja vaarilised aadliperekonnad (110)
Kuramaa ruutelkonna aadlimatriklisse
, kuhu kuni 1642. aastani lisandus veel ainult 9 suguvosa.
Ehkki suur osa Eesti- ja Liivimaa aadlikest sai aadliseisuse 16.?17. sajandil
Poola
ja
Rootsi kuningatelt
, kuid ainult vaike osa Rootsi kuningate poolt aadliseisusse tostetud ja aadlivapi saanud isikuist kanti Stockholmi Ruutlimaja aadlimatriklisse.
Preisimaa, Saksamaa ja Austria ja Ungari
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Preisimaal
pidas aadlimatriklit
heeroldiamet
, Austrias
keiserlik ja kuninglik
aadliarhiiv siseministeeriumis, Ungaris
Ungari ministeerium
Viinis
.
Venemaal asutati heraldikaga tegelevate asutustena 12. jaanuaril 1722 Heeroldmeistri Kontor ja seejarel Heeroldmeistri Kantselei. Hiljem aga pidasid aadlisuguvosade nimekirju
Venemaa Valitseva Senati
Heeroldidepartemang ja
kubermangu
semstvod
ning aadlikekogu juhiks oli Venemaal aadlieestseisja ehk
aadlimarssal
.
Aadlimatriklite ulesanne oli takistada aadliseisuse usurpeerimist. Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa aadlimatriklid fikseerisid ka, millistel aadlisuguvosadel on ruutelkonnas haaleoigus.
Saksamaa aadlimatriklid avaldati
1939
. aastani valjaandes "
Gothaisches Taschenbuch
" ja ilmuvad parast 1949. aastat valjaandes "
Genealogisches Handbuch des deutschen Adels
".
Aadlimatriklite avaldamine on teoksil ka
Poolas
,
T?ehhis
ja
Ungaris
, kus parast 1990. aastat on jalle aadliuhinguid loodud.
- ↑
Mati Laur. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710?1783). Tartu 2000, lk 215?216