Beetalaktaam
(
β-Lactam
) on neljaosaline
laktaam
(tsukliline
amiid
)
[1]
, mis koosneb kolmest
susiniku
aatomist ja uhest
lammastiku
aatomist. Beetalaktaam on nimetuse saanud selle jargi, et selles asuva nelja-aatomilise tsukli beetaasendis olev susinik on asendunud lammastiku aatomiga. Tuntuim beetalaktaam on beetalaktaamne antibiootikum
penitsilliin
ning koige lihtsama ehitusega beetalaktaam on 2-asetidinoon.
Esimese sunteetilise beetalaktaami valmistas 1907. aastal saksa keemik
Hermann Staudinger
, kes lisaks beetalaktaamile isoleeris samal aastal Karlsruhe Tehnikaulikooli abiprofessorina edukalt veel erinevaid orgaanilisi uhendeid. Sunteetilise beetalaktaami valmistamiseks kasutas ta aniliinist ja bensaldehuudist valmistatud Schiffi aluse ja difenuulketeeni vahelist reaktsiooni [2+2] tsuklilise uhendi loomiseks
[2]
:
Beetalaktaamiline tsukkel esineb mitmetes
antibiootikumides
. Tuntumad
beetalaktaamsed antibiootikumid
on
penitsilliinid
,
tsefalosporiinid
,
karbapeneemid
ja
monobaktaamid
. Peaaegu koik eelpool nimetatud antibiootikumid toimivad sel pohimottel, et need tokestavad rakuseina bakterilist biosunteesi. Beetalaktaamset tsuklit sisaldavad antibiootikumid mojuvad bakteritele surmavalt, kuigi on ka erandeid. Sellist bakteri kaitumist nimetatakse
antibiootikumiresistentsuseks
.
Grampositiivsed bakterid ja gramnegatiivsed bakterid
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Beetalaktaamide jaoks on suurimad erinevused
grampositiivsete
ja
gramnegatiivsete bakterite
vahel rakuseinal oleva peptidoglukaani kihi paksus, erinevused penitsilliini pimestavate valkude ja organismi vahel ning beetalaktaami suutlikkus tungida lipopolsahhariidi kihti, mis asub membraani valimisel seinal. Paljud gramnegatiivsed bakterid on looduslikult resistentsed osa beetalaktaamide suhtes, kuna beetalaktaam ei suuda membraani valimises seinas asuva lipopolusahhariidi kihti sisse tungida
[3]
.
Tuntumad beetalaktaamsed uhendid on
beetalaktaamsed antibiootikumid
, mis kuuluvad
antibiootikumide
hulka, milles esineb beetalaktaamne tsukkel.
Penitsilliinid
(kasutatakse ka luhendeid PCN voi pen) kuuluvad nende antibiootikumide klassi, mida saadakse
Penicillium
'i seentest. Penitsilliine jaotatakse nende olemuse alusel kuude gruppi, nagu naiteks: penitsilliin G (esimene kliiniliselt puhastatud beetalaktaam), penitsilliin V (suurema stabiilsusega hapete suhtes ja suulisel manustamisel aktiivne), prokaiinbensuulpenitsilliin ja bensatiinbensuulpenitsilliin. Ajalooliselt on penitsilliinidel aarmiselt suur tahtsus, kuna tanu nende olemasolule oli voimalik ravida erinevaid tol ajal veel ravimatuid haigusi, naiteks suufilist. Ka tanapaeval kasutatakse penitsilliine mitmesuguste bakteriaalsetest infektsioonidest pohjustatud haiguste ravimiseks. Penitsilliin G-d peetakse uheks parimaks antibiootikumiks grampositiivsete (valja arvatud
stafulokoki
ja enterokoki) ning osa gramnegatiivsete bakterite pohjustatud haiguste raviks
[3]
.
Tsefalosporiinid
kuuluvad antibiootikumide klassi, mida saadakse
Cephalosporium'
i seentest. Tsefalosporiinid jaotatakse omakorda klassifikatsiooni jargi nelja polvkonda. Esimesse polvkonda kuulub tsefasoliin, mis on tugevatoimeline grampositiivsete bakterite, kuid nork gramnegatiivsete bakterite vastu. Teise polvkonda kuulub tsefuroksiim, millel on vorreldes esimese polvkonna tsefalosporiidiga monevorra suurem toime gramnegatiivsete bakterite vastu. Kolmandasse polvkonda kuuluvad tseftriaksoon, tsefotaksiim ja tseftasdiim, mille koigi toime on grampositiivsete bakterite suhtes norgem kui esimesel polvkonnal, kuid gramnegatiivsete bakterite suhtes on nende toime tugevam. Neljandasse polvkonda kuulub tsefepiim, mis on koige tugevama toimega nii gramnegatiivsete bakterite kui ka grampositiivsete bakterite suhtes
[3]
.
Monobaktaamid
(naiteks astreonaam) on beetalaktaamsed uhendid, milles beetalaktaamne tuum on iseseisev ning ei ole uhendatud mone muu ringiga. Nende beetalaktaamsete uhendite toime avaldub ainult gramnegatiivsete bakterite suhtes.
Karbapeneemid
on beetalaktaamsed antibiootikumid, mis on aktiivsed nii grampositiivsete kui ka gramnegatiivsete bakterite suhtes.
Tanu tsuklis oleva tsentri olemasolule on beetalaktaamid suure reageerimisvoimega, kui on tagatud
hudroluusi
tingimused. Tsenter on veelgi suurenenud tanu teise ring liitumisele, mis esineb enamikus beetalaktaamsetes antibiootikumides. See on tingitud beetalaktaamis oleva amiidi omadustest, mida on vahendatud planaarse susteemi labi. Ideaalse amiidi lammastiku aatom on sp
2
-hubridiseeritud selle resonantsi tottu ja sp
2
-hubridiseeritud aatomitel esineb kolmnurkne tasapinnaline sideme geomeetria. Tsukli tsenter mojutab lammastiku aatomit puramiidi sideme geomeetria suunas ja amiidsideme resonants vaheneb, muutes karbonuuli ketooniga sarnasemaks. Nobeli auhinna laureaat
Robert Woodward
on puramiidse struktuuri kirjeldamiseks kasutanud parameetrit
h
? see on kolmnurkne puramiid, mille tipuks on lammastiku aatom ja aluseks kolm lammastikuga kulgnevat aatomit.
h
kirjeldab veel beetalaktaami sideme tugevust madalamate numbritega, mida vaiksem on
h
vaartus, seda tasapinnalisem ja ideaalse amiidiga sarnasem on beetalaktaam, olles tugevam ja vahem reaktsioonivoimeline
[4]
. Monobaktaamide parameeter
h
on vahemikus 0,05?0,10
ongstromit
(A). Tsefeemidel on
h
vaartused 0,20?0,25 A. Penaamide
h
vaartused on vahemikus 0,40?0,50 A, samas aga karbapeneemide ja klavaamide
h
vaartused on 0,50?0,60 A, kusjuures need on hudroluusi korral ka koige reaktsioonivoimelisemad beetalaktaamid
[5]
.
Beetalaktaamid on klassifitseeritud vastavalt nende tuuma tsukli struktuurile
[6]
.
- Beetalaktaamid, mis on uhendunud kullastunud viielulilise tsuklilise liitega:
- Beetalaktaame, mis sisaldavad tiasolidiini tsuklit, nimetatakse
penaamideks
. Penaamid kuuluvad beetalaktaamsete antibiootikumide ruhma. Tiasoolidiin on viieliikmeline tsukkel, milles on uheks aatomiks vaavel ja ulejaanud neli aatomit on susinikud.
- Beetalaktaame, mis sisaldavad purrolidiini tsuklit, nimetatakse
karbapenaamideks
. Karbapenaamidele on lisaks orgaaniline uhed, mis koosneb tsuklilisest sekundaarsest amiinist, mida nimetatakse ka kullastunud heterotsukliks.
- Beetalaktaame, milles on uhendunud oksasolidiini tsuklid, nimetatakse
oksapenaamideks
voi
klavaamideks
. Oksapenaamid voi klavaamid sarnanevad oma molekulilt penaamiga, kuid selles on vaavli aatomi asemel hapniku aatom.
- Beetalaktaamid, mis on uhendunud kullastumata viielulilise tsuklilise liitega:
- Beetalaktaame, mis sisaldavad 2,3-dihudro-1H-purrooli tsuklit, nimetatakse
karbapeneemideks
.
- Beetalaktaame, mis sisaldavad 2,3-dihudrotiasooli tsuklit, nimetatakse
peneemideks
. Peneemid sarnanevad struktuurilt karbapeneemidega, kuid peneemidel on vaavli aatomi asemel veel uks susiniku aatom.
- Beetalaktaamid, mis on uhendunud kullastumata kuuelulilise tsuklilise liitega:
- Beetalaktaame, mis sisaldavad 3,6-dihudro-2H-1,3-tiasiini tsuklit, nimetatakse
tsefeemideks
.
- Beetalaktaame, mis sisaldavad 1,2,3,4-tetrahudropuridiini tsuklit, nimetatakse
karbatsefeemideks
.
- Beetalaktaame, mis sisaldavad 3,6-dihudro-2H-1,3-oksasiini tsuklit, nimetatakse
kalvaamtsefeemideks
.
- Beetalaktaame, mis ei ole uhendunud mone muu tsukliga, nimetatakse
monobaktaamideks
.
Ainuke muugil olev monobaktaamne antibiootikum on astreonaam. Monobaktaamide kahjulikud mojud voivad holmata nii nahaloovet kui ka korvalekaldeid maksafunktsioonides.
Beetalaktaamide nummerdamine algab penaamide ja tsefeemide puhul vaavli asukohast ning see asukoht on alati beetasusiniku korval beetalaktaamses tsuklis. Seejarel liigutakse mooda ringi paripaeva edasi, kuni joutakse taas beetasusinikuni beetalaktaamses tsuklis, misjarel jatkub nummerdamine vastupaeva umber beetalaktaamse tsukli, et nummerdada ulejaanud susinikud.
- ↑
Gilchrist T.
Heterocyclic Chemistry
, Harlow: Longman Scientific, 1987 | isbn = 0-582-01421-2.
- ↑
Tidwell, Thomas?T. (2008).
"Hugo (Ugo) Schiff, Schiff Bases, and a Century of β-Lactam Synthesis"
(Angewandte Chemie International)
.
47
. Vaadatud 1016
.
- ↑
3,0
3,1
3,2
Wang, Jian; MacNeil, James D.; Kay, Jack F.
Chemical analysis of antibiotic residues in food
, 10?18, 2011.
- ↑
Woodward, R.B.
Penems and related substances
, 1980.
- ↑
Nangia, A.; Biradha, K.; Desiraju, G.R.
Correlation of biological activity in β-lactam anitbiotics with Woodward and Cohen structural parameters: A Cambridge database study
, 1996.
- ↑
Dalhoff, A.; Janjic, N.; Echols, R.
Redefining penems
, 2006.