Ulo Lepik ( 11. juulil 1921 Tartu ? 12. veebruar 2022 ) oli eesti matemaatik ja mehaanikateadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993).

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lopetas 1940. aastal Hugo Treffneri Gumnaasiumi . Samal sugisel astus ta Tartu Ulikooli matemaatika-loodusteaduskonna matemaatika osakonda. Sojategevuse tottu katkes oppetoo kahel korral ning ulikool onnestus lopetada alles 1948. aastal fuusika erialal. 1943. aasta suvel arreteeriti ta Saksa voimude poolt, hiljem mobiliseeriti Saksa sojavakke, oli ka sojavangis. Kandidaadivaitekirja kaitses ta 1952, aastatel 1956?1958 oli doktorantuuris Moskva Ulikooli juures, kus 1959 kaitses doktorivaitekirja.

Alates 1947. aastast oli Ulo Lepik olnud Tartu Ulikooli oppejoud, labides ametiredelil tee assistendist professorini . Professorikutse sai 1960. aastal. Aastatel 1959?1990 oli Ulo Lepik Tartu Ulikooli teoreetilise mehaanika kateedri juhataja ning alates 1996 oli ta Tartu Ulikooli emeriitprofessor . Olnud kulalisprofessor mitmes riigis.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti 1993. aastal mehaanika alal, kuulus akadeemias informaatika- ja tehnikateaduste osakonda.

Teadustegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ulo Lepik oli ulemaailmselt tunnustatud teadlane mehaanika ja optimeerimise alal. Tema teadustoo peasuunad olid elastsete-plastsete varraste, plaatide ja koorikute arvutamine, lainikute rakendamine integraalvorrandite ja evolutsioonivorrandite lahendamiseks. Ta tootas valja uusi arvutusmeetodeid nii staatilise kui ka dunaamiliste koormuste juhuks. Suur osa tema toost on seotud ka konstruktsioonide optimaalse projekteerimisega. Usna korges eas, peale 70ndat eluaastat, vaimustus Ulo Lepik kaoseteooriast ja hiljem Haari lainikutest ning nende rakendamisvoimalustest diferentsiaal- ja integraalvorrandite lahendamiseks, tema kaasautorluses ilmus veel 2014. aastal Springeri kirjastuses monograafia.

Ulo Lepiku juhendamisel kaitsti 13 doktori- ja kandidaadivaitekirja. Ta oli mitme rahvusvahelise erialase teadusorganisatsiooni liige ning Vilniuses valjaantava ajakirja Mathematical Modelling and Analysis toimetuskolleegiumi liige. Mitme valismaise teadusuhingu liige.

Raamatud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ta avaldas trukis ligi 250 teadusartiklit, kolm monograafiat ning on paljude korgkooliopikute autor ja kaasautor.

Ta avaldas kaks malestusteraamatut ("Lagunevad riigid", 1997 ja "Tartu Ulikool minu elus", 1998).

• Teoreetiline mehaanika : [opik korgemate koolide fuusika ja matemaatika erialadele] / Ulo Lepik, Lembit Roots. Valgus, 1971.

• Kaos ja kord / Ulo Lepik. Tartu Ulikooli Kirjastus, 1997. ISBN 9985562372
• Kaoseraamat : [opik] / Ulo Lepik, Juri Engelbrecht. Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1999. ISBN 9985502353

• Haar wavelets : with applications / Ulo Lepik, Helle Hein. Springer, 2014. ISBN 9783319042947

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1982 Tartu Riikliku Ulikooli medal
• 1990 Tartu Ulikooli medal
• 1990 Gerhard Rago nimeline malestusmedal
• 1993 Eesti Teaduste Akadeemia liige mehaanika alal
• 1996 Tartu Ulikooli suur medal ^[1]
• 1998 Riigivapi IV klassi teenetemark ^[2]
• 2001 Eesti Teaduste Akadeemia medal
• 2006 Tartu Ulikooli aumark ^[3]
• 2012 Tartu Tahe kavaler
• 2013 Eesti Teaduste Akadeemia Harald Kerese medal
• 2016 Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustoo eest

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tema pojad on matemaatik Rein Lepik ^{[ viide? ]} ja majandusteadlane Toivo Lepik ^{[ viide? ]} , pojapoeg on finantsanaluutik Kristjan Lepik . ^[4]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Ulo Lepik Eesti Teadusinfosusteemis
• Ulo Lepik TA kodulehel