Oppetund
ehk
koolitund
on oppetoo korraldamise pohivorm ja
oppimiseks
eraldatud ajavahemik
koolis
.
Oppetund on opetamisel jarjekindlalt rakendatava pusiva struktuuriga opetaja ja oppijate tegevuse korraldamise vorm. Koolitunni kestus on tavaliselt 45 minutit.
 |
Vikisonastiku artikkel:
tund
|
Eesmark
- igal tunnil peab olema kindel eesmark, mille oppetunni kaigus saab saavutada. Esialgu maaratakse tunni didaktilist uldeesmarki, mis koosmeb oppeeesmarkidest, loogilisest ja kasvatuseesmargist, kuna iga tund lahendatakse igasuguseid oppeulesandeid.
Head oppe-eesmargid on
- olulised
- konkreetsed ja koigile osapooltele arusaadavad
- joukohased, pakkudes samas oppijatele ka valjakutset
[1]
Tunni eesmark peaks olema:
- realistlik e saavutatav, st opilane peaks suutma eesmarki saavutada tunni lopuks, nt opilane oskab nimetada 10 Eesti metsades elavat looma;
- moodetav ja/voi vaadeldav, st opilane peab oma teadmist voi oskust mingil viisil demonstreerima, nt lahendama ulesande, vastama kusimusele, jarjestama sundmused vms. Mida selgemalt ja konkreetsemalt on eesmark sonastatud, seda lihtsam on selle eesmargi saavutamise maara voimalik moota. Tana alustavad paljud opetajad tundi tunni eesmargi tutvustamisega, kirjutavad selle tahvlile ja vaatavad tunni lopus ule, kas ja mil maaral eesmark saavutatud sai.
[2]
Materjali maht ja keerukus
- tuleb kindlaks maarata tunnis labivoetava oppematerjali maht ja keerukus
vastavalt pustitatud eesmargile ja oppijate tunnetuslikele voimetele.
Areng-
tund peab arendama oppijate tunnetuslikku iseseisvust, loovtegevust ning kohusetundlikku suhtumist oppetoosse.
Oppemeetodid-
tuleb valida koige sobivam kombinatsioon vastavalt oppetunni eesmargile, oppematerjali sisule ja oppijate tunnetuslikele voimetele.
Korraldus
- oppetund peab olema ratsionaalselt korraldatud, see peab olema plaanikindel, tihe opetaja poolt hasti suunatud, okonoomse ajakasutusega ning terviklik.
Tulemus-
tunni kasutegur peab olema voimalikult suur, st edasiantavast opiinformatsioonist peavad oppijad voimalikult palju omandama. Tahtis ei ole tunnis mitte see, kui palju opetaja opetab, vaid see, kui palju oppijad tunnis omandavad.
[3]
Oppetunnil on 3 etappi (Koverjalg 1989: 123):
Iga teooriatunni peamisteks struktuurikomponentideks on
- Varem omandatud teadmiste ja tegevusvotete aktualiseerimine;
- Uute teadmiste ja tegevusvotete kujundamine;
- Oskuste ja vilumuste kujundamine ja praktiline kasutamine.
[4]
- Uue materjali omandamise tund
- Teadmiste, oskuste ja vilumuste taiustamise tund
- Teadmiste uldistamise ja sustematiseerimise tund
- Kombineeritud tund
- Kontrolltund
[5]
Opilaste moistmise ja tunnetuse arengu suhtes, voib oppetunde liigitada probleemita ja probleemseteks tundideks.
- Loengutund
- Vestlustund
- Kinotund
- Iseseisvatoo tund
- Harjutustund
- Laboritund
- Praktilised tood
- Ekskursioonid
- Seminaritund
- Suulise kusitluse tund (uleklassitoo, uksitoo, ruhmatoo)
- Kirjaliku kusitluse tund (uleklassitoo, uksitoo, ruhmatoo)
- Arvestustund
- Praktiline arvestustund (labor)
- Kontrolltoo tund
- Segatund (esimese kolme kombinatsioon)
[6]
Tunni planeerimisel maaratakse kindlaks tunni opetuslikud, kasvatuslikud ja arendavad eesmargid.
1) opetuslik eesmark - missugused teadmised, oskused ja vilumused kujundatakse
2) kasvatuslik eesmark - missuguseid suhtumisi, hoiakuid millises suunas muuta
3) arenduslik eesmark - missuguseid voimeid arendatakse
Valmistatakse ette tunnis kasutatavad oppematerjalid (moisted, nendevahelised seosed, seadusparasused, naitvahendid, digivahendid, kantseleitarbed)
Maaratakse kindlaks oppematerjali seos teiste oppeainete ja praktikaga, kasutatakse loimingu.
Valitakse sobivad oppemeetodid: kogemusope, koitev loeng, mottega lugemine, jutustamine, diskussioon klassis, diskussioon vaikeses ruhmas, kriitilised juhtumid, juhtumi uurimine, ajurunnak, SWOT - analuus, oppijate intervjuud, grupi ettekanded, rollimang, sotsiodraama, ideekaart, raport, ruhmatoo, meeskonnatoo, projektitoo,
Koostatakse sobiv tunni struktuur. Planeeritakse tund ajaliselt, uksikute etappide kaupa.
[7]
Tunnivaatlus ei tohiks olla koolis nahtus omaette, vaid pigem osa oppeasutuse sisehindamisest, sh opetaja enesehindamisest. Sisehindamine on oppeasutuse eesmarkidest lahtuv oppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise analuus ja tulemuslikkuse hindamine. Sisehindamise eesmargiks on oppeasutuse arenguks vajalike juhtimisotsuste tegemine. Sisehindamissusteem on 2- osaline:
1) sisekontroll ? oppe- ja kasvatustegevuse ule teostatav oppeasutusesisene kontroll, mis tagab nouete taitmise ning eesmarkide saavutamise.
2) enesehindamine ? protsess, milles oppeasutuse personal jalgib sustemaatiliselt ja regulaarselt oppeasutuse tegevusi ja tulemusi ning mis peab tagama arengu.
[8]
Tunnivaatluse pohieesmark on valikute ja voimaluste teadvustamine vaadeldavale, lisaks peaks tunnivaatlus aitama opetajal oma tood analuusida, edasisi eesmarke pustitada, jalgida oma edasiminekut ja arengut opetajana, identifitseerida need valdkonnad, millele tuleb rohkem tahelepanu poorata.
[9]
LAK-ope
on loimitud aine ja keeleope. LAK-oppetund on uhel ajal aine- ja keeleoppetund. Keeles, mis ei ole opilase emakeel, opetatakse ja opitakse naiteks matemaatikat, loodusteadust, kunsti voi majandust. Aineopetajatelt nouab LAK-oppetund mingil maaral ka keele opetamist: aineopetajate ulesanne on edendada niisuguste keeleteadmiste omandamist, mida oppuril ei ole, kuid mida on aine moistmiseks ja oppimiseks vaja.
[10]