Ollekeldriput? ehk Muncheni put? ehk Muncheni ollekeldriput? ehk Hitler-Ludendorffi put? oli Hitleri ja tema parteikaaslaste ebaonnestunud riigipoordekatse 1923 . aastal.

NSDAP juht Adolf Hitler , kindralkortermeister Erich Ludendorff ja teised Kampfbundi liikmed puudsid haarata voimu Munchenis ja Saksamaal .

Riigipoorajate pohijoud oli Sturmabteilung (SA), nende vastas seisid Saksa armee ( Reichswehr ) ja Baieri politsei. Ettevotmine loppes natsionaalsotsialistide juhtkonna arreteerimisega.

8. november [ muuda | muuda lahteteksti ]

Put?i eelohtul, 8. novembril 1923 kogunesid asjaosalised Muncheni Burgerbrau ollekeldrisse . Nad murdsid keldrisse sisse. Relvastatud SA-laste ruhma etteotsa astunud pikas mustas nahkpalitus fanaatiline Hitler. Adolf Hitler karanud tooli otsa, tulistanud pustolist ohku, noudnud tahelepanu ja huudnud: "Munchenis on puhkenud rahvuslik revolutsioon (Eberle ja Uhl, 36:2006. ^[1] ). Saali umbritseb 600 relvakandjat." (Tegelikult polnud see muidugi tode, Delaforce, 25:2010).

Edasi votnud Hitler Baieri riigikomissari Gustav von Kahri , Baieri armee komandori Otto von Lossowi ja Baieri riigipolitsei juhi, ooberst Hans Ritter von Seisseri (9. detsember 1874 ? 14. aprill 1973) vangi. (Delaforce, 34:2010)

9. november [ muuda | muuda lahteteksti ]

Erich Ludendorff vabastanud oosel Gustav von Kahri (29. november 1862 Weißenburg, Baieri ? 30. juuni 1934 Dachau koonduslaager ) ja Baieri armee komandori Otto von Lossowi (15. jaanuar 1868 ? 25. november 1938 ). Jargmisel paeval viinud Hitler, Ludendorff, Rohm ja Goring 2000 put?i toetajat Muncheni Odeonsplatzile . Seal astusid neile vastu riigipolitsei ja sodurid.

Tapluses sai Hermann Goring kohupiirkonda haavata ja Hitler nihestas kukkudes olga . ^[2] Goring pogenes Saksamaalt.

Munchenis toimunud ollekeldriput?ist vottis osa ka Ode Pia . ^[3]

Hitler vahistati Hanfstaengelite juures Uffingis Staffelsee aares ja moisteti viieks aastaks vangi. ^[4] Landsbergi vanglast vabanes ta teadmata pohjusel ennetahtaegselt. ^[5]

Kohtumoistmine [ muuda | muuda lahteteksti ]

26. veebruarist 1924 toimus 24 paeva jooksul Muncheni Blutenburgstrasse jalavaekooli kohtusaalis riigireetmisprotsess riigpoordekatse juhi Adolf Hitleri ja tema kasilaste, nende hulgas kindral Ludendorffi, Rudolf Hessi , Wilhelm Fricki , Hermann Kriebeli , Emil Maurice 'i ja Ernst Rohmi ule. (Delaforce, 36:2010).

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Ulrike Leutheusser, " Hitler ja naised ", Huma kirjastus 2003. aastal; saksa keelest tolkinud Kersti Kittus .
• Henrik Eberle , Matthias Uhl , " Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Gunsche ja kammerteener Heinz Linge ulekuulamise protokollide pohjal Moskvas 1948/1949 ", saksa keelest tolkinud Toomas Huik , Tammerraamat , 2006 (originaali pealkiri "Geheimdossier des NKWD fur Josef W. Stalin, zusammengestellt aufgrund der Verhorprotokolle des personlichen Adjutantet Hitlers, Otto Gunsche, und des KammerDieners Heinz Linge, Moskau 1948/49", Verlagsgruppe Lubbe GmbH & Co.KG. Bergisch-Gladbach) ka "Venemaa Riikliku Uusima Ajaloo Arhiivi (Moskva) fond 30, nimistu 5, sailik nr 462a"
• Walter Ziegler , Hitlerputsch, 8./9. November 1923 , 11.05.2006; in: Historisches Lexikon Bayerns, URL: < http://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Hitlerputsch , 8./9. November 1923> (4.10.2017)
• Patrick Delaforce , " Hitler. Olulisi fakte ". Koolibri 2010 .