Ohk

See artikkel raagib gaaside segust; klassikalise elemendi kohta vaata artiklit Ohk (element)

Ohk on Maa atmosfaari moodustav gaaside segu.

Ohu hapnikusisaldus voimaldab Maal aeroobsete organismide elu. Taimed kasutavad ohus leiduvat susinikdioksiidi fotosunteesiks .

Varske ohk on lohnatu ja varvitu, sisaldab niiskust ja aerosoole .

Ohu suhteline dielektriline labitavus on 1,0006, tihedus merepinna tasemel 1,226 kg/m³

Koostis [ muuda | muuda lahteteksti ]

**Kuiva ohu pohilised komponendid** ^[1]^[2]
Gaas		Moolimurd
Name	Tahis	Osakaal miljondikosades (ppm)	Osakaal % -ides
Lammastik	N ₂	780,840	78,084
Hapnik	O ₂	209,460	20,946
Argoon	Ar	9,340	0,9340
Susinikdioksiid (aprill 2022) ^(A)^[3]	CO ₂	417	0,0417
Neoon	Ne	18,18	0,001818
Heelium	He	5,24	0,000524
Metaan	CH ₄	1,87	0,000187
Kruptoon	Kr	1,14	0,000114
Kuivas atmosfaaris ei sisaldu:
Veeaur	H ₂O	0?30,000	0?3% ^(B)
notes: Mootmisvea tottu uletab miljondikosade (ppm) arv 83,43 vorra 1 miljonit. ^(A) CO ₂ osakaal on viimastel aastakumnenditel suurenenud . ^(C) Veeauru osakaal erineb paiguti markimisvaarselt ^[4]

Tihedus : 1,225kg/m³
Rohk : 1013 hPa (760 mmHG)
Temperatuur ( Standardatmosfaar !): +15° C
Niiskus (suhteline): 0 %
Viskoossus : 0,0172 mPa?s
Soojusjuhtivus : 0,02428 W(m?K)
Heli levimise kiirus : 340,5 m/s
Temperatuuri vertikaalne gradient :
- kuivadiabaatiline 1°C/100 m
- margadiabaatiline 0,6°C/100 m

↑ Haynes, H. M. (toim; 2016?2017). CRC Handbook of Chemistry and Physics (97. valjaanne) . CRC Press. lk. 14-3, ISBN 978-1-4987-5428-6
↑ Cox, Arthur N. (toim; 2000). Allen's Astrophysical Quantities (4. valjaanne) . AIP Press. lk 258?259, ISBN 0-387-98746-0
↑ "Vital signs: Carbon Dioxide" . NASA Climate . Aprill 2022 . Vaadatud 16. mail 2022 .
↑ Wallace, John M & Hobbs, Peter V (2006). Atmospheric Science: An Introductory Survey (2. valjaanne) . Elsevier. ISBN 978-0-12-732951-2 . 1. peatukk