| Emile Durkheim
|
|---|
 |
| Sunniaeg
|
15. aprill 1858
Epinal
|
|---|
| Surmaaeg
|
15. november 1917 (59-aastaselt)
Pariis
|
|---|
| Alma mater
|
|
|---|
| Amet
|
sotsioloog
|
|---|
| Tookoht
|
|
|---|
|
|
David Emile Durkheim
(
15. aprill
1858
Epinal
?
13. september
1917
Pariis
) oli
prantsuse
sotsioloog
. Tema tood on koige enam mojutanud nuudisaegset
sotsioloogiat
ja panid aluse kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Sotsioloogiast sai uus
teadus
, mille probleeme ja kusimusi saab lahti motestada
empiirilisel
teel.
1887
.aastal sai Durkheimist
Bordeaux
’ ulikoolis sotsioloogia kateedri juhataja ning oli esimene, kes asus sotsioloogiat opetama kui iseseisvat ainet. Sotsioloogia ei leidnud kohe poolehoidu.
1898
. aastal asutas sotsioloogia aastaraamatu "
Annee sociologique
", mis oli esimene sotsiaalteaduslik
ajakiri
Prantsusmaal
. Aastaraamatus ilmusid ka Durkheimi peamised tood "Uhiskondlikust toojaotusest", "Sotsioloogia meetodi reeglid", "
Enesetapp
", "
Usuelu algvormid
".
Durkheimi sotsioloogia teooriad valjendasid optimistlikku nagemust inimese
eneseteostuse
voimalustest oigesti korraldatud uhiskonnas.
Durkheimi sotsiologism ? sotsioloogia teoreetilised printsiibid ja metodoloogia.
Kaks aspekti:
- Ontoloogiline: sotsiaalne reaalsus on uleuldises universaalses korras, samas iseseisev
- Metodoloogiline: sotsioloogia on iseseisev teadus omaenda metodoloogiliste vahenditega ja soltumatu teistest teadustest.
Durkheim jagab uhiskonnad kaheks:
- traditsioonilised uhiskonnad ? individuaalsed erinevused on vaikesed, uhised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, uhiskonnaliikmed puhenduvad uhisele eesmargile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vahenemise arvelt. See on mehaaniline solidaarsus.
- kaasaegsed uhiskonnad ? inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev toojaotus. Kuigi indiviididel on vahe uhist, soltuvad nad uksteisest siiski rohkem kui mehaanilise solidaarsuse korral. Soltuvuse tottu tekib orgaaniline solidaarsus. Uhiseid uskumusi on vahem.
Uhiskonnas on
integratsioon
ehk side. Mida suurem see side on, seda tugevam on indiviidide sotsiaalne ja psuhholoogiline turvatunne (nt leevendab frustratsiooni). Mida tugevam turvatunne, seda vaiksem enesetappude arv. Vallalistel rohkem suitsiide, naistel vahem kui meestel,
katoliiklastel
vahem kui
protestantidel
, suvel rohkem kui
talvel
. Kui valised
normid
liialt norgad voi liialt tugevad, siis rohkem suitsiide. Samas
vaesus
kaitseb
suitsiidide
eest, kuna on oma olemuselt piirav.
Kiire muutus voib kaasa tuua
anoomia
, naiteks ulenev
sotsiaalne mobiilsus
. Anoomia on kahjulik nii uksikindiviidile kui ka uhiskonnale tervikuna.
- The Division of Labor in Society
, (1893) The Free Press reprint 1997,
ISBN 0-684-83638-6
- Rules of Sociological Method
, (1895) The Free Press 1982,
ISBN 0-02-907940-3
- Suicide
, (1897), The Free Press reprint 1997,
ISBN 0-684-83632-7
- The Elementary Forms of the Religious Life
, (1912)
- Serge Moscovici:
Jumalate loomise mehhanism: sotsioloogia ja psuhholoogia, (1988/2022)
- Professional Ethics and Civic Morals
, (1955)
- Steven Lukes:
Emile Durkheim: His Life and Work, a Historical and Critical Study.
Stanford University Press, 1985.
