Aksi kirik
Aksi kihelkond
(
luhend
Aks
;
saksa keeles
Kirchspiel Ecks
) oli ajalooline
kihelkond
Tartumaa
pohjaosas ja
Tartu kreisis
Liivimaa kubermangus
.
Liivimaa kubermangu
Tartu kreis
.
Liivimaa atlas
(1798)
Kihelkonna pindala oli 406,7 km².
Kihelkond asutati arvatavasti 15. sajandil
[1]
, allikates on seda esimest korda mainitud 1443. aastal.
[2]
20. sajandi alguseks oli kihelkonnas 43 kula rohkem kui 600 taluga. Kihelkonnakirikuks oli
Puha Andrease kirik
.
[2]
Kihelkonnas paiknes 11 peamoisat: 1
kirikumois
, 8
ruutlimoisat
, 1
linnamois
ning 1
riigimois
. Lisaks veel 7
karjamoisat
.
[1]
- Aksi
(
Pastorat Ecks
)
kirikumois
- Elistvere
(
Ellistfer
)
ruutlimois
- Koogi mois
(
Charlottenhof
)
Saadjarve moisa
karjamois
- Karevere
(
Kerrafer
) ruutlimois
- Karkna
, varem
Vanamoisa
(
Falkenau
, varem
Wannamoise
)
riigimois
- Kukulinna
(
Kuckulin
, varem
Uexkullsruh
) ruutlimois
- Mae
(
Maehof
, ka
Mahof
,
Marienburg
,
Marienberg
ja
Marienhof
, varem
Maomois
) ruutlimois
- Saadjarve
(
Sadjerw
, varem
Brackelshof
) ruutlimois
- Sootaga
(
Sotaga
)
linnamois
- Tabivere
ehk
Voldi
(
Tabbifer
) ruutlimois
- Vedu
, varem
Marivere
(
Fehtenhof
, varem
Marifer
) ruutlimois
- Visusti
(
Wissust
, varem
Fissel
) ruutlimois
Eesti Rahva Muuseum
alustas Aksi kihelkonna parimuse kogumist 1912. aastal. Muuseumi kogudes on Aksi kihelkonnast kokku ligi 500 eset. Nende hulgas on palju tooriistu, eriti just kasitooliste spetsiifilisi esemeid. Vorreldes teiste kihelkondadega on aga suhteliselt vahe rahvariided. Lisaks esemekogule on muuseumi arhiivis ligi 200 fotot. Joonistekogus on 51 joonist, suuremalt jaolt mitmesugused hoonete plaanid ja ehitusdetailide kujutised.
[2]
Tanapaeval on Aksi kihelkonna alad jaotatud kaasaegse
Jogeva
- ja
Tartumaa
vahel. Tartumaale jaava osa enamik koos kihelkonnakeskusega moodustab
Tartu valla
pohjaosa. Kihelkonna edela- ja laanepoolsed alad kuuluvad
Tartu valda
. Kaasaegse Jogevamaa piirides on Aksi kihelkonna pohjapoolne ots
Jogeva vallas
.
[1]
