Venemaa Noukogude Vabariik
Российская Советская Республика
(
vene keeles
)
1917
?
1918
|
Venemaa Noukogude Vabariigi lipp (1918)
Venemaa Noukogude Vabariigi vapp (1918-1920)
|
Pealinn
|
Moskva
|
---|
Peamised keeled
|
vene keel
|
---|
Venemaa Noukogude Vabariik
(
vene keeles
Российская Советская Республика
) oli
II Ulevenemaalise Noukogude Kongressi
seadlusega
7. novembril
(
vkj
25. oktoobril)
1917
Venemaa Vabariigi
territooriumil valja kuulutatud riik.
III Ulevenemaalisel Noukogude Kongressil
10. jaanuaril
1918
vastu voetud ja
19. juulil
joustunud
Venemaa SFNV Konstitutsiooni
jargi sai riigi ametlikuks nimeks
Venemaa Sotsialistlik Foderatiivne Noukogude Vabariik
.
-
Pikemalt artiklis
Vene SFNV Rahvakomissaride Noukogu#Vene SFNV Rahvakomissaride Noukogu I koosseis
, november - detsember 1917;
-
Pikemalt artiklis
Vene SFNV Rahvakomissaride Noukogu#Vene SFNV Rahvakomissaride Noukogu II koosseis
, detsember 1917 -
1917. aasta mais kukkus
Venemaa Vabariigi
Ajutine Valitsus
revolutsiooni tagajarjel
kokku,
teine revolutsioon sama aasta novembris
ja mitmed sojalised tagasiloogid sundis Venemaal
Oktoobrirevolutsiooni
jarel voimule tulnud Noukogude valitsus tegema imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku solmida uldine rahu, Noukogude valitsus solmis Saksamaaga
Brestis
1917. aasta 15. detsembril
Bresti vaherahu
. 1918. aastal solmis
Venemaa Sotsialistlik Foderatiivne Noukogude Vabariik
Keskriikidega
Brest-Litovski rahulepingu
.
1917. aasta
oktoobrirevolutsiooni
jarel soovisid Noukogude Venemaad valitsevad bol?evikud
Lenini
juhtimisel teha
separaatrahu
Venemaa ja
Saksamaa
vahel. Labiraakimised algasid Saksamaa vagede poolt soja kaigus okupeeritud Brest-Litovskis
ohvitseride kasiinos
19. novembril (
vkj
)
1917
. Parast mitut vaherahu pikendamist jouti lopuks rahu solmimiseni, kuid sakslased andsid
10. veebruaril
(
ukj
)
1918
ule esimese
ultimaatumi
, kus maarasid rahujooneks vagede seisu
idarindel
(venelaste laanerindel). Sakslastele jaid juba okupeeritud Vainamere saared (ultimaatumi tekstis:
Moonsundi arhipelaag
),
Riia
linn ja rindejoon
Lati
aladel, kogu
Leedu
,
Valgevene
ja
Ukraina
laaneosad ning
Poola
.
Vene delegatsiooni juht
Lev Trotski
teatas seepeale, et Venemaa lahkub labiraakimistelt jatkamata soda ja tegemata rahu. Selline avaldus jattis sakslastele vabad kaed edasiseks tegutsemiseks.
11. veebruaril
teatasid
Saksa Keisririigi
vaed vaherahu lopetamisest ja
18. veebruaril
1918
alustasid uuesti sojategevust, mille kaigus vallutasid
Baltikumi
,
Valgevene
ja
Ukraina
, venelaste revolutsioonilisest korratusest haaratud vaed taganesid. Voimu sailitamiseks pidid bol?evikud suurte territoriaalkaotustega leppima, et mitte voimu bol?evike valitsuse kaest anda.
1918
. aasta veebruaris okupeerisid Saksa vaed
Ukraina
,
Mandri-Eesti
,
Pihkva
ja osa
Valgevenest
.
3. martsil
allakirjutatud
rahu
kohaselt jaid vallutatud alad Saksamaa voimu alla.
-
Pikemalt artiklis
Venemaa kodusoda
Riigipoordega
7. novembril
ukj
1917
said
enamlased
Venemaa pealinna
Petrogradi
enda kontrolli alla, ent pohjas, lounas, idas ja laanes kehtis
Venemaa Ajutisele Valitsusele
ja
Asutavale Kogule
lojaalsed valitsusorganid ja sojavagi, kus moodustusid erineva suunitlusega (monarhistid,
Ajutise Valitsuse
pooldajad jt) noukogude voimu vastased
valgekaartlaste
relvastatud joud. Kodusoja alguseks loetakse 15. novembrit 1917, kui kindral
Mihhail Aleksejev
hakkas Louna-Venemaal koguma relvastatud joude voimu haaranud bol?evikega voitlemiseks.
1918. aasta suvel ei olnud 3/4 endise
Venemaa Keisririigi
territooriumist Venemaa Noukogude Vabariigi bol?evike kontrolli all. Louna-Venemaal tegutses
Mihhail Aleksejevi
Vabatahtlike armee
,
Lavr Kornilovi
ja
Anton Denikini
Louna-Venemaa Relvajoud
, Doni kasakavagede atamani
Pjotr Krasnovi
ja Doni ataman
Aleksei Kaledini
kasakavaed
Doni
joe piirkonnas,
Asutava Kogu liikmete kogu
T?ehhoslovakkia korpuse
kontrolli all olevatel aladel.
Endise Venemaa keisririigi alade iseseisvumine
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Novembris 1917, parast
Petrogradis
bol?evike korraldatud
Oktoobrirevolutsiooni
,
Venemaa Ajutise Valitsuse
kukutamist ja Noukogude Venemaa
Rahvakomissaride Noukogu
voimuletulekut, kuulutasid ukraina rahvuslased valja oma iseseisva
Ukraina Rahvavabariigi
(URV)
Ukraina Keskraada
(
7. november
1917
?
29. aprill
1918
) juhtimisel, mille juhiks oli
Mohhailo Gru?evski
. Vaatamata Ukraina iseseisvuse valjakuulutamisele pidi URV siiski olema
foderatsioonis
Venemaaga. 17. detsembril Venemaa Noukogude Vabariik kull tunnustas Ukraina Rahvavabariiki, kuid juba 25. detsembril kuulutas
Harkivis
kogunenud
I Uleukrainaline Noukogude Kongress
Ukrainas valja noukogude vabariigi. Kohe algas Ukraina idaosas relvastatud voitlus uhelt poolt Keskraada ning teiselt poolt Ukraina Noukogude Vabariigi ja seda toetavate Venemaa bol?evike joudude vahel.
Venemaa bol?evike toel moodustati
Valgevenes
1917. aastal
Laane oblast (1917?1918)
ja sugisel
Laane Kommuun
. 1917. aasta novembris alanud
Venemaa kodusoja
kaigus vallutati osa noukogude voimu kontrolli all olnud kubermange
noukogude voimu vastaste vagede
poolt ning 27. novembriks 1917 oli Laane oblasti noukogude voimuorganite kontrolli all ainult Vilno kubermang Vilno linnaga ja Minski kubermang Minski linnaga.
Eesti
Ajutine Maanoukogu
kuulutas end 28. novembril 1917 korgeimaks voimuks Eestis. Sugisel 1917 joudis sojategevus Eestisse, septembris-oktoobris vallutasid Saksa vaed meredessandiga Laane-Eesti saared.
24. veebruaril
1918 joudsid
Saksa Keisririigi
vaeosad
Tartusse
ja
Parnusse
, 25. veebruaril
Viljandisse
ja
Tallinna
, 26. veebruaril
Paidesse
ning 4. martsil
Narva
.
6. detsembril
1917, parast
Oktoobrirevolutsiooni
Venemaa Vabariigis
ja
Venemaa Ajutise Valitsuse
kukutamist, kuulutas Soome end iseseisvaks. Soome iseseisvust tunnustas ka
Vladimir Lenini
juhitav
bol?evike
ja
esseeride
koalitsioonivalitsus
24. detsembril
1917.
Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei
, Ametiuhingud ja Punane kaardivagi soovisid Soomes voimu haarata ning 1918 toimus valgete, keda toetas
Saksamaa Keisririik
, ja punaste vahel, keda toetas Venemaa Noukogude Vabariik, luhike
Soome kodusoda
.
Leedu Noukogu
kuulutas valja 11. detsembril 1917 Leedu
iseseisvuse
, Saksa
protektoraadi
all ja vottis seejarel
16. veebruaril
1918
vastu Leedu riigi moodustamist kasitleva
deklaratsiooni
.
1918. aastal
6. veebruaril
kuulutas
Bessaraabia
parlament end Venemaast soltumatuks iseseisvaks
Moldova Rahvavabariigiks
ning katkestas koik sidemed
Noukogude Venemaaga
ning
9. aprillil
haaletas Moldova parlament liitumise poolt
Rumeenia kuningriigiga
.
22. mail
1918 valiti
Gruusia
rahvakogu (
Asutav Kogu
). Koostati deklaratsiooni
iseseisvast Gruusia riigist
, mille kuulutas rahvakogu valja
26. mail
1918. Kokkuleppel Gruusia valitsusega tulid 1918. aasta mai lopus ja juuni alguses Gruusiasse Saksa ja Osmanite riigi vaed, Gruusia loovutas peamiselt muslimitega asustatud Musta mere aarsed alad Osmanite riigile. Detsembrist 1918 kuni juulini 1920 oli Gruusia
Suurbritannia ja Iirimaa Uhendkuningriigi
protektoraai
all, riigis viibisid Briti vaed. 1919?1920 toimus Vene kodusojas murrang:
bol?evikud
haarasid initsiatiivi.
1918. aasta aprillis kehtestati Bakuus
Noukogude voim
,
Rahvakomissaride Noukogu
juhtimisel. 1918. aasta mais kuulutati Bakuus Turgi vagede toetusel valja
Aserbaid?aani Demokraatlik Vabariik
. Luhidalt kaitsesid noort riiki Briti vaed, mille eesmargiks oli kindlustada naftavaljad. 1918. aastal augustis maabusid
Bakuus
Suurbritannia vaed, kuid juba 15. septembril 1918 olid nad
Osmanite
ja Aserbaid?aani vagede survel evakueeruma. 1920. aasta mais tungis Aserbaid?aani Punaarmee ja kehtestas bol?evike voimu.
28. mail 1918 loodi
Armeenia Demokraatlik Vabariik
varem
Venemaale
kuulunud
Ida-Armeenias
parast Venemaal 1917. aastal toimunud
Oktoobrirevolutsiooni
. Valitsusjuhid kuulusid
Armeenia Revolutsioonilisse Liitu
(Da?nakhtsutjun) ja teistesse Armeenia parteidesse, mis aitasid luua uut vabariiki. Armeenia Demokraatlik Vabariik piirnes pohjas
Gruusia Demokraatliku Vabariigiga
, laanes
Osmanite impeeriumiga
, lounas
Parsiaga
ja idas
Aserbaid?aani Demokraatliku Vabariigiga
. ADV kaotas iseseisvuse 2. detsembril 1920 kui selle vallutasid
Mustafa Kemal Ataturgi
juhitud
Turgi rahvusliku valitsuse
ja
Noukogude Venemaa vaed
.
12. jaanuaril
1917 randusid
Vladivostoki
reidil Jaapani sojalevad ning dessant kahe rooduga tehti 5. aprillil 1918. 25. aprillil 1918 naasid Jaapani merejalavaelased Jaapani sojalaevadele.
1917. aasta
oktoobrirevolutsiooni
jarel soovisid Noukogude Venemaad valitsevad bol?evikud
Lenini
juhtimisel teha
separaatrahu
Venemaa ja
Saksamaa
vahel. Labiraakimised algasid Saksamaa vagede poolt soja kaigus okupeeritud Brest-Litovskis
ohvitseride kasiinos
19. novembril (
vkj
)
1917
. Parast mitut vaherahu pikendamist jouti lopuks rahu solmimiseni, kuid sakslased andsid
10. veebruaril
(
ukj
)
1918
ule esimese
ultimaatumi
, kus maarasid rahujooneks vagede seisu
idarindel
(venelaste laanerindel). Sakslastele jaid juba okupeeritud Vainamere saared (ultimaatumi tekstis:
Moonsundi arhipelaag
),
Riia
linn ja rindejoon
Lati
aladel, kogu
Leedu
,
Valgevene
ja
Ukraina
laaneosad ning
Poola
. Vene delegatsiooni juht
Lev Trotski
teatas seepeale, et Venemaa lahkub labiraakimistelt jatkamata soda ja tegemata rahu. Selline avaldus jattis sakslastele vabad kaed edasiseks tegutsemiseks.
11. veebruaril
teatasid
Saksa Keisririigi
vaed vaherahu lopetamisest ja
18. veebruaril
1918
alustasid uuesti sojategevust, mille kaigus vallutasid
Baltikumi
,
Valgevene
ja
Ukraina
, venelaste revolutsioonilisest korratusest haaratud vaed taganesid. Voimu sailitamiseks pidid bol?evikud suurte territoriaalkaotustega leppima, et mitte voimu bol?evike valitsuse kaest anda.
Pohja-Venemaal,
Murmanski
ja
Arhangelski
sadamates asusid Esimese maailmasoja ajal Venemaale saadetud sojalise varustuse laod. 1917. aasta 1. martsil Venemaa SFNV soja- ja sojalaevastiku rahvakomissar
Lev Trotski
andis korralduse Murmanski noukogule vastu votta Laaneliitlaste igasugune abi. Martsis randus Murmanskis esimene Suurbritannia laevastiku
ristleja
. Murmanski piirkonda ja
Murmanski-Moskva raudteed
ohustasid Soomes maabunud Saksa vaed ja nende liitlaste Soome valitsuse vaed.
Soome kodusojas
(
27. jaanuarist
15. maini
1918
) oli
3. aprillil
1918
maabunud
Hanko
sadamasse Saksa sojavaeosa Balti diviisi 9500 sodurit
von der Goltzi
juhtimisel. 7. aprill 1918 saabus taiendav vaekontingent 2500 meest
Loviisas
von Brandersteini juhtimisel ning Helsingi sadamasse tulid sojalaevad. 11.?
13. aprillil
vallutasid sakslased Helsingi ja juunis oli sojategevus loppenud. Soome kuningaks valiti Hesseni prints
Friedrich Karl
. Soome vaed puudisd 12. mail 1918 edutult vallutada
Pet?enga
linna, mida kaitsesid Briti ja
Punakaartlaste
uhisukused. Alanud
Vene kodusojas
kuulutas Murmanski Noukogu
30. juunil
end
enesemaaramisoiguse
alusel iseseisvaks ja eraldunud Noukogude Venemaast. Murmanski koalitsiooninoukogu toetas ka Suurbritannia, kelle toel moodustati piirkonnas Briti-Slaavi ja Prantsuse-Slaavi sojavaeosad.
1918. aasta maikuus noudis Saksa pool vastavalt
Brest-Litovski rahulepingule
Venemaal asuvate
Antante
ja Laaneliitlaste vaeosade
interneerimist
. Venemaa Siberi osas asus Esimese maailmasojas
Venemaa Keisririigi
poolel sodinud
T?ehhoskovakkia korpus
, keda bol?evike solmitud
Brest-Litovski rahulepingu
kohaselt ahvardas
Austria-Ungarile
riigireetmise eest valjaandmine. Mais 1918. aastal vottis T?ehhoskovakkia korpus oma kontrolli alla
Siberi raudtee
oma teel Ukrainast labi Siberi
Vladivostokki
, kustkaudu nad kavatsesid lahkuda Prantsusmaale, et jatkata voitlust
Saksamaa keisririigi
vastu. 1917. aastal oli Venemaalt, labi
Vladivostoki
lahkunud juba Serbia korpus
Balkani rindele
.
1918. aastal maabusid Prantsuse dessantvaed 2 diviisiga 18. detsembril
Odessas
ja 27. detsembril
Krimmis
. Prantsuse vaed saabusid Odessasse
Prantsuse peaministri
Georges Clemenceau
korraldusel,
Venemaa kodusojas
ja lahkusid 1919. aasta 5. aprillil Odessast ja 30. aprillil Krimmist.
-
Pikemalt artiklis
T?ekaa
-
Pikemalt artiklis
III Vene revolutsioon