Kjell Stefan Lofven
(sundinud
21. juulil
1957
Stockholmis
) on
Rootsi
poliitik,
2014
?
2021
Rootsi peaminister
.
Ta oli 2012?2021
Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Toolispartei
esimees.
Minevikus on Lofven tootanud keevitajana ja olnud
ametiuhingutegelane
. Enne parteijuhiks saamist oli Lofven 1. jaanuarist 2006 kuni 27. jaanuarini 2012 ametiuhingu IF Metall juht.
[1]
Lofven sundis
Stockholmis
. Lastekaitse noudmisel pidi tema ema Margareta Lofven poja lastekodusse andma. Emal oli juba ka teine poeg, Ulf, kelle eest ta pidi hoolitsema. Lofveni isa Karl Alvar Hedberg suri peagi.
[2]
Lastekodust voeti kumne kuu vanune Lofven elama Pohja-Rootsis
Solleftea vallas
Sunnersta kulas elanud kasuperre, kus ta kasvas koos oe ja vennaga.
[3]
Kasuisa Ture Melander oli metsatooline ja hiljem vabrikutooline, kasuema Iris Melander oli hooldustootaja.
[4]
Lofveni bioloogilisel emal oli kasuperega kokkulepe, et voimalusel votab ta poja tagasi enda juurde, kuid nii ei lainud. Nooruses oli Lofven oma emaga kirjavahetuses. Bioloogilise perega kohtus ta 22 aasta vanuselt.
[3]
Keskkooli ajal valis Lofven majandusopingute suuna. Parast keskkooli kais 48 nadalat valdanud
keevitamiskursustel
. Ta alustas ka sotsiaaltoo opinguid
Umeas
asuvas korgkoolis, kuid jattis need pooleli.
[5]
Parast kohustuslikku
ajateenistust
Rootsi
ohujoududes
[6]
alustas Lofven 1979. aastal tood keevitajana. 1981. aastal valiti ta oma tookohas ametiuhingu kontaktisikuks, parast seda tootas ametiuhingus mitmes ametis. 1995. aastal alustas tood Rootsi metallitooliste ametiuhingus, kus tegeles lepingute labiraakimise ja rahvusvaheliste suhetega. Eriti huvitasid teda
globaliseerumiskusimused
. 2001. aastal valiti ta metallitooliste ametiuhingu aseesimeheks ja 2005. aasta novembris asja moodustatud ametiuhingu IF Metall esimeseks esimeheks.
[1]
Varskelt parteijuhiks valitud Lofven
Lofven astus sotsiaaldemokraatide hulka 13 aasta vanuselt. Teismelisena tegutses ta erakonna noorteuhenduse SSU ridades.
2005. aasta lopus valiti Lofven sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatusse. 27. jaanuaril 2012 valiti ta erakonna juhiks.
2014. aasta uldvalimiste tulemusel moodustati sotsiaaldemokraatide ja
roheliste
vahemusvalitsus. Immigratsioonivastane partei
Rootsi Demokraadid
saavutas valimistel hea tulemuse (13% haaltest), kuid ei
vasakleer
ega
paremleer
ei soovinud nendega koostood teha.
[7]
Sotsiaaldemokraatide haaltesaak (31,0%) oli vaid natuke parem kui 2010. aastal saadud 30,7% haaltest, mis oli Rootsi sotsiaaldemokraatide jaoks labi ajaloo norgim tulemus.
2. oktoobril 2014 korraldatud haaletusel toetas Lofveni 132 parlamendiliiget (sotsiaaldemokraadid ja rohelised), 49 oli Lofveni vastu (Rootsi Demokraadid) ja 154 liiget jattis haaletamata (
moderaadid
,
Kristlikud Demokraadid
,
Liberaalne Rahvapartei
,
Keskpartei
,
Vasakpartei
).
[8]
Hoolimata rekordiliselt madalast toetusest astus Lofveni juhitud valitsus 2014 aasta 3. oktoobril ametisse.
Lofven on oelnud, et soovib opositsiooniga koostood teha, eriti
pensionisusteemi
osas, uute energiaallikate arendamisel ja kaitsepoliitika valdkonnas.
Lofveni valitsus 3. oktoobril 2014
2014. aasta lopus tekkisid probleemid jargmise aasta
eelarve
vastuvotmise umber. Rootsi Demokraadid toetasid opositsioonis olnud paremerakondade pakutud eelarvekava. Lofven ahvardas valja kuulutada erakorralised valimised, kuid 27. detsembril jouti kokkuleppele, et soltumata 2018. aasta valimiste tulemusest toetab parlament kuni 2022. aastani vahemusvalitsuse eelarvet.
[9]
2015. aasta jooksul sisenes Rootsi ule 150 000
pagulase
. Muutustega kohanemiseks karmistas Rootsi vastuvotutingimusi. Muuhulgas antakse pagulastele alaliste elamislubade asemel ajutisi elamislubasid.
[10]
12. novembril 2015 seati Rootsi-
Taani
piiril sisse ajutine piirikontroll, mille raames kontrollitakse piiriuletajate dokumente.
[11]
4. jaanuaril 2016 joustunud seaduse kohaselt peab piiriuletajatel olema kehtiv dokument.
[12]
Rootsi valitsus on avaldanud soovi, et Rootsi sisenenud pagulasi jagataks umber ka teistesse EL-i riikidesse.
[13]
[14]
Lofven Stockholm Pride'il
Ametisse astudes utles Lofven, et tema valitsus tunnustab
Palestiina
riiki. 30. oktoobril 2014 teatas valisminister
Margot Wallstrom
, et valitsus on joudnud seisukohale, et
Iisraeli
korval peaks olema iseseisev Palestiina. Rootsi on esimene
Euroopa Liidu
liikmesriik, mis Palestiinat ametlikult tunnustab.
[15]
Lofven utles 2015. aastal, et tollal pooleli olnud labiraakimised Euroopa Liidu ja Ameerika Uhendriikide vahelise
vabakaubanduslepingu
(
TTIP
) umber olid vaga olulised, ja et antud vabakaubandusala loomine oleks olnud Rootsi huvides. Samas ei tohtinuks vabakaubandus halvendada sotsiaalseid tingimusi,
inimoigusi
ega Rootsi tooturu reegleid.
[16]
Lofveni valitsus kutsub end "maailma esimeseks
feministlikuks
valitsuseks".
Mees
- ja
nais
ministreid
oli 2014. aastal ametisse astunud valitsuses vordselt (12 meest ja 12 naist).
[17]
2015. aasta jaanuaris oli Lofven nende tipp-poliitikute, firmajuhtide ja muude juhtival kohal tootavate isikute seas, kes lubasid kampaania
HeForShe
raames teha tood meeste ja naiste vordoiguslikkuse edendamise nimel.
[18]
[19]
Lofveni teine valitsus 2019. aasta jaanuaris
9. septembril 2018 toimunud valimistel said sotsiaaldemokraadid ajaloo norgima valimistulemuse. Nende poolt haaletas 28,3% valijaist, Riksdagis saadi varasema 113 koha asemel 100 kohta. Koalitsioonipartnerid Rohelisest Parteist said varasema 25 koha asemel 16 kohta.
25. septembril kukutas Riksdag Lofveni umbusaldushaaletusel labi. Lofveni peaministrina jatkamise vastu haaletas 204 parlamendiliiget ja poolt 142 parlamendiliiget. Tegu oli esimese korraga Rootsi ajaloos, kui peaministri umbusaldus labi laks. Jargnes nelja kuu pikkuseks veninud valitsuskriis, mille jooksul Lofven juhtis uleminekuvalitsust. Tema peamisel konkurendil, Moderaatide esimehel
Ulf Kristerssonil
ei onnestunud selle aja jooksul kokku saada peaministriks tousmiseks vajalikke haali.
2019. aasta jaanuaris esitleti nelja erakonna kompromissina sundinud Jaanuarikokkulepet (rootsi keeles
Januariavtalet
). Kokkuleppes osalesid Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Toolispartei, Roheline Partei, Keskpartei ja Liberaalne Rahvapartei. Kokkulepe koosnes 73 punktist. Kokkuleppe uheks eesmargiks oli takistada Vasakpartei voimalikku moju Rootsi poliitilisele kursile.
[20]
18. jaanuaril 2019 toimus Riksdagis uus haaletus Lofvenile peaministrimandaadi andmise asjus. Tulemus oli 115 poolthaalt (sotsiaaldemokraatidelt ja rohelistelt), 77 erapooletut (Keskpartei, liberaalid ja Vasakpartei) ning 153 vastuhaalt (Rootsi Demokraadid, moderaadid, Kristlikud Demokraadid ja uks Keskpartei esindaja).
[21]
Lofveni peaministriks saamise takistamiseks oleks vaja lainud 175 vastuhaalt.
2019. aasta 21. jaanuaril astus ametisse Lofveni teine valitsus. Tegu on sotsiaaldemokraatide ja roheliste vahemusvalitsusega, mis eelarve koostamisel teeb koostood Keskpartei ja liberaalidega. Sotsiaaldemokraatidel on valitsuses 18 ministrikohta ja rohelistel 5 ministrikohta.
Koroonapandeemia
tulles otsustas Lofven usaldada riigi peaepidemioloogi
Anders Tegnelli
valitud strateegiat. Erinevalt paljudest teistest riikidest ei kuulutatud Rootsis valja
eriolukorda
. Inimestel soovitati kontakte valtida, hugieenireeglitest kinni pidada ja voimalusel kodust tootada, kuid karme piiranguid ei kehtestatud. Strateegia tulemusel oli Rootsis 2020. aasta kevadel koroona suremusnaitaja mitu korda suurem kui naaberriikides.
21. juunil 2021 kaotas ta Rootsi parlamendis umbusaldushaaletuse ning tema valitsus langes. 5. juulil teatas ta uue valitsuse moodustamisest. Tema uus valitsus, samuti vahemusvalitsus, astus ametisse 7. juulil.
Lofven on abielus Ulla Lofveniga. Nad tutvusid 1992. aastal, kuid Ulla oli tol ajal abielus teise mehega. Abielluti 2003. aastal. Nende pulmapaeval suri Lofveni kasuisa.
[3]
Lofvenist kuus aastat vanemal Ullal on eelmisest abielust kaks last. Lofvenil endal lapsi ei ole.
[3]