Sooline dimorfism
on nahtus, kus uhe bioloogilise
liigi
emas- ja isasloomade vahel esinevad erinevused, valja arvatud
suguelundite
ehituse erinevused. Sooline dimorfism voib valjenduda erinevates tunnustes, sealhulgas nii fuusilistes kui kognitiivsetes ja kaitumuslikes omadustes.
[1]
Monedel loomadel, peamiselt
kaladel
, ilmneb sooline dimorfism ainult sigimise ajal. Uhe teooria jargi valjendub sooline dimorfism seda tugevamalt, mida erinevam on sugude panus
loimetishooldesse
. Samuti on see
polugaamia
levimuse naitaja.
Sooline dimorfism on uldbioloogiline nahtus, mis on laialt levinud
loomade
ja
taimede
lahksuguliste vormide seas. Monedel juhtudel valjendub sooline dimorfism selliste tunnuste arenemisel, mis on nende omanikele kahjulikud ja vahendavad nende elumust. Sellised on naiteks paljude lindude pulmaruud ja isaste ere varvus, naiteks isase
paradiisilinnu
pikad sabasuled, mis takistavad lendu. Isaste voi emaste valjud haalitsused voi laulud, samuti tugev lohn voivad aratada
kiskjate
tahelepanu.
[2]
Selliste tunnuste arenemine tundus
loodusliku valiku
seisukohast seletamatu. Nende selgitamiseks pakkus
Darwin
1871. aastal valja
sugulise valiku
teooria, mis tekitas vaidlusi juba Darwini aegadel. Korduvalt valjendati arvamust, et see on Darwini opetuse koige norgem koht.
[3]
Seos populatsiooni reproduktiivse struktuuriga
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Sooline dimorfism on seotud
populatsiooni
reproduktiivse struktuuriga: rangelt
monogaamsetel
liikidel on see minimaalne, kuna nendel esineb suguline spetsialiseerumine ainult organismi, mitte populatsiooni tasemel, samas kui
polugaamsetel
liikidel, kes kasutavad diferentseerumise eeliseid taielikumalt, suurenevad soolised erinevused koos polugaamia ulatusega.
[5]
Soolise dimorfismi reversioon poluandria puhul
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Poluandriat
, mille puhul emane paaritub mitmete isastega, esineb mitmetel
selgrootutel
,
kaladel
,
lindudel
ja
imetajatel
. Koos sellega esineb tihti ka soolise dimorfismi reversioon, mille puhul emased on isastest suuremad, nende varvus on eredam, isased ehitavad pesa, hauduvad mune, hoolitsevad pesakonna eest ja ei pea omavahel voitlema.
[6]
Seda esineb nt
emudel
,
kurvitslastel
ja
lutikatel
.
Edumaa pohimote on valjapakutud evolutsiooniline mehhanism, mis soosib monedel liikidel tunnuseid, mis esmapilgul vahendavad organismi kohastumust. Naiteks ere varvus isaslindudel teeb neid hasti margatavaks ja tombab ligi kiskjaid, samas kui mitte nii erksad emasloomad maskeeruvad paremini.
Liigi tasemel on organismi reproduktiivne edu ehk tema jarglaste arv tahtsam kui tema elu kestus. See on hasti nahtav
faasani
naitel, kelle emased elavad isastest kaks korda kauem, aga faasani isaslinnu paljunemisvoime soltub mitte tema elu pikkusest, vaid tema koitvusest emaste jaoks. Ereda varvusega ja vageva sulestikuga isane naitab emasele enda paremat kohastumust ehk seda, et ta jai ellu hoolimata "edumaast", mis oli vahem margatavatel isastel. Emane, kes annab tema
geenid
edasi (eriti tutardele, kelle varvus saab olema kaitsev), tagab ka nende parema kohastumuse.
[7]
Samuti voib monede liikide dimorfismile pakkuda teist selgitust. Edumaad saab selgitada kui "relvastuse voidujooksu" tagajarge: suur saba mangis isastel faasanitel hirmuaratava relva rolli, mis andis uhele isasele rohkem voimalusi kaklustes voitjaks saada ja emastega paarituda, sest visuaalselt suur saba tekitas jou ulekaalu illusiooni. Voitja geenid levisid populatsioonis kiiremini ning iga uue saba suurendava
mutatsiooniga
selle omaniku ?ansid suurenesid. Ajaga muutusid kahevoitlused isaste faasanite vahel ebamugava saba tottu manguks, kus fuusilist kaklemist ei toimu. Seega ei ole emaste jaoks isaslinnu saba suurus enam mark sellest, et isane on edukas kakleja, vaid on sumboliks tugevusele ja paremale kaitsevoimele. Hoolimata sellest, et saba suurus ei mojuta mitte mingil viisil emase turvalisust, on siin tegu kahe teguriga:
1. Ajalise hilinemise efekt, st partneri valikul geneetiliselt omandatud suunitlus ei joudnud lopuni evolutsioneeruda.
2. Koikide isendite omaks voetud paaritumismangu reeglid annavad emastele kindlustunde, et muljetavaldava valimusega isase geenid tagavad tema jarglaste edu tulevaste emastega.
[8]
- ↑
Purves, D., Augustine, G. J., Fitzpatrick, D.; et al., toim-d (2001). "Sexually Dimorphic Behavior".
Neuroscience
(2. trukk). Sunderland: Sinauer Associates.
CS1 hooldus: mitu nime: toimetajate loend (
link
)
- ↑
Berns, Chelsea M. (2013). "The Evolution of Sexual Dimorphism: Understanding Mechanisms of Sexual Shape Differences". Moriyama, Hiroshi (toim).
Sexual Dimorphism
.
- ↑
Jones, Adam G.; Ratterman, Nicholas L.
"Mate choice and sexual selection: What have we learned since Darwin?"
.
Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America
.
106
: 10001?10008.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 21. jaanuar 2022
. Vaadatud 21. jaanuaril 2022
.
- ↑
Cox, Robert M. (2019). "Body Size and Sexual Dimorphism". Choe, Jae Chun (toim).
Encyclopedia of Animal Behavior
. Kd II. Elsevier. Lk 9.
- ↑
Teder, Tiit.
"Suguline dimorfism"
. Vaadatud 21.01.2022
.
- ↑
Safari, Ignas; Goymann, Wolfgang.
"The evolution of reversed sex roles and classical polyandry: Insights from coucals and other animals"
.
Ethology
.
127
(1): 1?13.
- ↑
Zahavi, Amotz.
"Mate selection?A selection for a handicap"
.
Journal of Theoretical Biology
.
53
(1): 205?214.
- ↑
Mateos, Concha.
"Sexual selection in the ring-necked pheasant: A review"
.
Ethology Ecology and Evolution
.
10
(4): 313?332.