Soltumatute Riikide Uhendus
(
luhend
SRU
;
vene keeles
Содружество Независимых Государств, luhend СНГ) on riikide uhendus, mis loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostooks endiste
Noukogude Liidu
liiduvabariikide
vahel. Selle moodustasid
Valgevene
,
Venemaa
ja
Ukraina
8. detsembril 1991.
[1]
SRU Uhendusse kuulub enamik endisi Noukogude Liidu liikmesriike, valja arvatud
Balti riigid
.
[2]
SRU
peakorter
asub Valgevene
pealinnas
Minskis
.
[3]
Riik
[4]
|
Liitumisleppe ratifitseerimine
|
Pohikirja ratifitseerimine
|
Muu
|
Armeenia
|
18. veebruar 1992
|
16. marts 1994
|
Asutajariik
|
Aserbaid?aan
|
24. september 1993
|
24. september 1993
|
|
Kasahstan
|
23. detsember 1991
|
20. aprill 1994
|
Asutajariik
|
Korgozstan
|
6. marts 1992
|
12. aprill 1994
|
Asutajariik
|
Moldova
|
8. aprill 1994
|
15. aprill 1994
|
|
Tad?ikistan
|
26. juuni 1993
|
4. august 1993
|
|
Usbekistan
|
4. jaanuar 1992
|
9. veebruar 1994
|
Asutajariik
|
Valgevene
|
10. detsember 1991
|
18. jaanuar 1994
|
Asutajariik
|
Venemaa
|
12. detsember 1991
|
20. juuli 1993
|
Asutajariik
|
Riik
|
Liitumisleppe ratifitseerimine
|
Pohikirja ratifitseerimine
|
Muu
|
Turkmenistan
|
26. detsember 1991
|
Pole alla kirjutanud
|
Asutajariik. Partner alates 2005. aastast.
|
Ukraina
|
10. detsember 1991
|
Pole alla kirjutanud
|
Asutajariik. Teinud loomise jarel koostood. Partner alates 1993. aastast. Alates 2014. aastast ei ole organisatsiooni toos osalenud, taielikult tombus tagasi 19. mail 2018
2014. aasta Krimmi kriisi
ja
Donbassi soja
tottu.
|
Riik
|
Liitumisleppe ratifitseerimine
|
Pohikirja ratifitseerimine
|
Lahkus
|
Lahkumine joustus
|
Muu
|
Gruusia
|
3. detsember 1993
|
19. aprill 1994
|
18. august 2008
|
18. august 2009
|
Lahkus
Vene-Gruusia soja
jarel
|
1990. aastal algas endise Noukogude Liidu territooriumil intensiivne iseseisvumisprotsess. Keskvoimu kokkuvarisemine
1991. aasta augustiput?i
jarel muutis liiduvalitsuse taaselustamise senisel kujul voimatuks ning pohjustas liiduvabariikide iseseisvumise ahelreaktsiooni. Ukraina iseseisvusdeklaratsioon vormistas loplikult Noukogude Liidu lagunemise. Valgevene, Kasahstani, Moldova ja teiste liiduvabariikide elanikud, kes aasta varem olid haaletanud referendumil Liidulepingu poolt, avaldasid nuud uhemottelist toetust sellest eraldumiseks. Samas todeti, et oleks hadavajalik taastada ja formuleerida sidemed endiste liiduvabariikide vahel; sailitada majanduslik, poliitiline ja sojaline koostoo uuel kujul. Noukogude Liidu valitsuse algatatud labiraakimised uue liidulepingu ettevalmistamise ule jooksid tupikusse.
8. detsembril 1991 toimus Minski lahedal Valgevene valitsuse residentsis Valgevene Vabariigi, Vene Foderatsiooni ja Ukraina riigipeade kohtumine eesmargiga maaratleda
Moskva
keskvoimu edasine saatus. Kohtumise tulemusena allkirjastati kokkulepe Soltumatute Riikide Uhenduse loomise kohta. Seejarel toimus
Almatos
koigi endiste liiduvabariikide (v.a
Balti riigid
ja Gruusia) uhine noupidamine, kus vormistati loplikult nende riikide vahel SRU sund.
[5]
Neli
Kesk-Aasia
vabariiki (Korgozstan, Tadzhikistan, Usbekistan ja Turkmenistan) toetasid teatud Moskva-poolse tsentraalse koordineerimise sailimist, et tagada majandussubsiidiumide jatkumine. Kasahstan, Valgevene, Armeenia ja Ukraina soovisid jatkata teatud tasemel endiste liiduvabariikide vahelist majanduslikku ja poliitilist koostood.
[6]
Gruusia liitus SRU-ga 1993. aasta detsembris parast seda, kui
Eduard ?evardnadze
oli Gruusia
presidendiks
saanud. 1993. aastal kinnitas SRU Riigipeade Noukogu Minskis SRU pohikirja. Viimases on maaratletud SRU liikmeksolemise tingimused, formuleeritud kollektiivse julgeoleku ja sojalis-poliitilise koostoo (sh. konfliktide rahumeelse lahendamise) printsiibid, rohutatud koostoo jatkamist ja suvendamist majandus-, sotsiaal- ja oigussfaarides ning sidemete loomist liikmesriikide parlamentide vahel.
1993. aasta 24. septembril allkirjastasid uheksa SRU liikmesriigi presidenti kokkuleppe Majandusliidu (Ekonomitsheskij sojuz) loomise kohta. Gruusia ja Turkmenistan liitusid lepinguga 1993. aasta detsembris, Ukraina uhines assotsieerunud liikme staatuses. 15. aprillil 1994 kinnitati uhtse ? kaupade, teenuste, toojou ja kapitali vabal liikumisel pohineva ? majandusruumi loomise vajalikkust. Oluliseks peeti ka koordineeritud krediidi-,
maksu
-, tolli- ja valismajanduspoliitika valjatootamist, majandustegevuse reguleerimise meetodite uhtlustamist ning otseste toostusalaste kontaktide soodustamise vajalikkust.
[5]
1999. aastal anti Tad?ikistanile liidus taielikud oigused (varem olid taielikud oigused vaid Valgevenel, Kasahstanil, Korgostanil ja Venemaal). 2000. aasta oktoobris kirjutati alla leping
Euraasia Majandusuhenduse
loomiseks, kuhu kuulusid Valgevene, Kasahstan, Korgostan, Venemaa ja Tad?ikistan. 2020. aasta seisuga on Armeenia, Moldova ja Ukraina seal vaatleja staatusega. 2003. aasta oktoobris kirjutasid Valgevene, Kasahstan, Venemaa ja Ukraina alla uhendatud majandusruumi lepingule.
[2]
Aastatel 2003?2005 tehti uhenduse riikide seas muudatusi valitsuses,
Viktor Ju?t?enko
valiti Ukraina presidendiks ning Eduard ?evardnadze ja
Askar Akajev
kukutati vastavalt Gruusias ja Korgozstanis. 2006 vottis Gruusia suuna NATO-ga liikumisele
[7]
,
[8]
kuid lahkumine SRU-st sai voimalikuks alles aastal 2009, s.o aasta parast Gruusia soja loppu. 26. augustist 2005 on Turkmenistan SRU-ga assotsieerunud riik, mitte enam liikmesriik.
[
viide?
]
2009. aasta mais liitusid Valgevene, Ukraina, Moldova, Aserbaid?aan, Armeenia ja Gruusia
idapartnerluse
leppega ? projektiga, mille oli algatanud
Euroopa Liit
.
[9]
2014 teatas Ukraina seoses Vene-Ukraina konfliktiga, et lahkub SRU-st.
[10]
- Koik SRU-sse kuuluvad riigid on
iseseisvad
ja rahvusvahelise oiguse vordvaarsed subjektid.
- SRU ei ole riik ning tal puuduvad riigilikud volitused.
- SRU eesmargiks on heanaaberlike suhete arendamine, vastastikku kasuliku koostoo tihendamine ning usalduse ja uksteisemoistmise suurendamine organisatsiooni liikmete vahel.
[5]
Oma loomisest saadik on SRU-l olnud kaks peamist eesmarki. Esimene neist on olnud edendada n-o "tsiviliseeritud lahkuminekut" endiste Noukogude Liidu riikide vahel. Paljud kartsid, et Noukogude Liidu lagunemine tahendab poliitilist ja majanduslikku kaost, kui mitte otsest konflikti piiride vahel. Varajased kokkulepped SRU riikide vahel aitasid seda olukorda veidi rahustada, kuid koiki sojalisi konflikte see ara hoida ei suutnud (nt
Aserbaid?aani-Armeenia soda
ja sisekonfliktid Tad?ikistanis, Moldovas ja Gruusias).
Teine eesmark on olnud edendada integratsiooni vastiseseisvunud riikide vahel. See pole SRU-l onnestunud. Peamine pohjus on see, et kuigi osapooltel olid uhised huvid vana korra lammutamiseks, polnud neil kompromissi selle kohta, mis peaks Noukogude Liitu asendama. Peale selle tekitas kohalike poliitiliste ja majandussusteemide arendamine vastuolu reintegratsioonile. SRU liikmetel on oigus jatta allkirjastamata lepingud, mida nad ei soovi, tekitades segase vorgustiku lepingute ja kohustuste vahel SRU riikides.
Peamiselt on SRU eesmargid seotud koordinatsiooniga riikide
valis-
ja
kaitsepoliitika
vahel. Proovitakse arendada uhist majandusruumi, toetada inimoigusi, uhendada piirkondi etniliselt, hallata endise Noukogude Liidu sojalisi struktuure, luua jagatud transpordi- ja sidevork, tugevdada keskkonnajulgeolekut, reguleerida migratsioonipoliitikat ning uhiselt voidelda organiseeritud kuritegevuse vastu.
[11]
Venemaale oli ja on liit tahtis eelkoige jargmistel pohjustel:
[6]
- liiduvabariikides paiknevad Venemaale olulised
energia
- ja tooraineressursid;
- endisi liiduvabariike labivad transpordiliinid;
- territoorium kui valjapaas
meredele
ja
ookeanidele
;
- sojalis-strateegiline puhver;
- olemasoleva
toostuse
paiknemine ule kogu endise NSV Liidu territooriumi;
- valjaspool Venemaa Foderatsiooni territooriumi elava ligikaudu 25 miljoni etnilise venelase saatus.
Koostood SRU raames teostatakse SRU koordineerivate institutsioonide kaudu. Suuremad neist on