Riigivurst
(
saksa keeles
Reichsfurst
,
ladina keeles
princeps regni
voi
princeps imperii
) oli
Saksa-Rooma riigi
korgaadlik
(
hertsog
,
vurst
ja mitme suurema valduse
krahv
) voi ilmaliku voimuga vaimulik isand (
peapiiskop
,
piiskop
ja mone kloostri
abt
voi
abtiss
), kes oli Saksa-Rooma valitseja (
Saksa kuninga
voi
Saksa-Rooma keisri
) otsene
vasall
.
Riigivursti seisus tekkis
12. sajandi
jooksul, kui koige olulisemaid Saksa-Rooma riigi vasalle (
hertsogid
,
markkrahvid
ning ilmaliku voimuga peapiiskopid ja piiskopid ehk
vurstpiiskopid
) hakati kutsuma
vurstideks
(ladina
princeps
, st 'esimene, juht').
13. sajandiks
kujunes valja neile spetsiifiline oiguslik korraldus: nii ilmalikud kui ka vaimulikud vurstid said oma valitsemistunnused (
regaalid
) otse kuningalt voi keisrilt ja neile anti ka privileegid: oma raha muntimise oigus, tollimaksude kogumise, krahvidele ja vabaharradele maade laanistamise oigus. Neil oli ka tseremoniaaloigusi, naiteks nimetada end ametlikus kirjavahetuses vurstlikuks valitsejaks, omada mojukust naitavaid regaale jne. 13. sajandil hakati valitsejaid ka ametlikult riigivursti seisusse tostma ? varem vurstidel ametlikku urikut selle kohta polnud, kuid neid peeti sellest hoolimata riigivurstideks. 12.?13. sajandil olid riigivurstid enamjaolt vaimulikud valitsejad, hiljem lisandus suur hulk ilmalikke.
14. sajandiks
oli riigivursti seisus oma privileegide ja kohustustega uldiselt valja kujunenud. 13. sajandil oli koigil riigivurstidel oigus kuningat valida, kuid sajandi lopuks hakkas kujunema tavalistest riigivurstidest korgemal seisev
kuurvurstide
seisus, mis sai lopliku kuju
1356
. aastal
Karl IV
Kuldbullas.
Ka
Vana-Liivimaa
piiskopid olid riigivurstid. Riia piiskop oli esimest korda keisrile vasallivande andnud juba
1208
. aastal, uuesti tegi ta seda
1225
. aastal ning sai ka laanikirja. Samal aastal anti laanikiri ka
Tartu piiskopile
,
Saare-Laane piiskop
sai selle
1228
. aastal. Kuid seejarel kuni
15. sajandi
alguseni Liivimaa piiskopid keisrilt riigivursti regaale ei kusinud. Alles keiser
Sigismundi
ajal said
Riia peapiiskop
, Tartu piiskop ja Saare-Laane piiskop taas riigivursti regaalid (nad kasutasid keisri tuge voimuvoitluses
Saksa ordu
Liivimaa orduharu
vastu).
Kuid ka
15. sajandil
jaid riigivursti tunnuste laanistamised Liivimaa piiskoppidele ebajarjekindlaks. Alles
1521
. aastal anti regaalid koigile Liivimaa piiskoppidele, sealjuures said
Kuramaa
ja
Tallinna piiskopid
selle esimest korda. Edaspidi tunnistasid peaaegu koik Liivimaa piiskopid endid keisri vasallideks, ainult Tallinna piiskopid toenaoliselt ei teinud seda.
Liivi ordumeister
omandas tiitli
1526
. aastal, Liivimaa orduvalduste pidulik laanistamine tema esindajale toimus
1530
. aastal. Ordumeistrid jaid riigivurstiks kuni Liivi ordu lopuni
1562
. aastal.
- Karl-Friedrich Krieger: "Konig, Reich und Reichsreform im Spatmittelalter", Munchen 2005, eriti lk 37?39 ja 105?109.
ISBN 3-486-57670-4