Punalipu orden
(
vene keeles
орден Крaсного Знамени
, ka
орден Боевого Красного Знамени
voi
орден ≪Красное знамя≫
) oli
Vene SFNV
ja
Noukogude Liidu
autasu sojavaeliste teenete eest.
Vene SFNV Punalipu ordeni asutas
Vene SFNV Kesktaitevkomitee
16. septembril
1918
.
Esimesed Vene SNFV Punalipu ordeniga autasustamiseks esitatut olid
Vassili Blucher
,
Vassili Panju?kin
ja Kuzmit? (parteiline
pseudonuum
; kodanikunimi Filipp Mironov)
28. septembril
1918
[1]
.
Ordeniga autasustamisest teatati avalikult. Selleparast on uldlevinud arvamus, et Punalipu orden nr. 1 ongi valja antud Blucherile. Kuid
Lev Trotskit
ei rahuldanud ordenite kvaliteet (oskustooliste sojavakke mobiliseerimise tottu) ja ta esitas Petrogradi mundikojale uue tellimuse. Nii sai Blucher alles
11. mail
1919
oma ordeni katte. See oli Punalipu orden nr. 114. Aastal
1937
anti Blucherile ordeni number 1 duplikaat. Kuid juba jargmisel aastal Blucher vahistati ja piinati surnuks.
Vassili Panju?kin, kes palvis Punalipu ordeni nr. 2, oli
Smolnoi
kaitse juhataja,
Venemaa Erakorralise Komitee
liige, kes hiilgas
Kaasani
votmisel. Panju?kin suri aastal
1960
, kui ta oli 23 aastat mitmes vangilaagris karistust kandnud.
Kuid hulk allikaid vaidab, et Punalipu ordeniga nr. 2 autasustati 1919
Jona Jakirit
Liski
,
Korotojaki
ja
Ostrogorski
umber peetud lahingute eest. Voimalik segadus on seotud sellega, et Blucheri autasustamine Punalipu ordeniga oli tollal uldteada, teiste autasustamine mitte nii vaga ja Petrogradi mundikojast polnud ordenid veel valja tulnud. Seetottu vois paljudel inimestel kujuneda arvamus, et Jakir palvis Punalipu ordeni nr. 2. 1937 Jakir vahistati, moisteti surma ja lasti maha.
Kuzmit? oli varjunimi, mida kasutas Idarindel voidelnud hilisem 2. Ratsaarmee komandor
Filipp Mironov
. Tema palvis Punalipu ordeni kolmandana. Juba jargmisel aastal moisteti Mironov reeturina surma, talle anti armu ja saadeti uuesti 2. Ratsaarmeega rindele, kuid
1921
vahistati ta uuesti
kontrrevolutsioonilises
tegevuses kahtlustatuna ja lasti
Butorka vanglas
maha.
Jossif Stalinit
autasustati
Tsaritsoni
kaitsmise eest 1919. aasta kevadel Punalipu ordeniga nr. 400. See number tundus talle liiga suurena ja ta laskis hiljem endale valja anda duplikaadi, mis kandis Mironovist vabaks jaanud numbrit 3.
Parast NSV Liidu moodustamist asutati
1. augustil
1924
NSV Liidu Punalipu orden.
Enne
Lenini ordeni
loomist oli Punalipu orden Noukogude Liidu korgeim (ja praktiliselt ainuke) sojaliste teenete eest jagatav orden.
Punalipu ordeneid on valja jagatud umbes 580 000.
- СБОРНИК ЛИЦ, НАГРАЖДЕННЫХ ОРДЕНОМ КРАСНОГО ЗНАМЕНИ (РСФСР) и ПОЧЕТНЫМ РЕВОЛЮЦИОННЫМ ОРУЖИЕМ
[1]