"Nukitsamees"
on
Oskar Lutsu
lastejutt, mis ilmus esimest korda
1920
. aastal.
Loo
Noukogude
perioodil ilmunud trukkidest oli osa repliike valja jaetud (metsamoori suu labi kolav vihje sotsiaaldemokraatidele, kes nouavad sarnaselt Kustiga luhemat toopaeva) ning selle lopp oli umberkirjutatud (viide kostrile, kes paneb Nukitsamehele nime).
Teost on seni illustreerinud neli kunstnikku: 1945. aastal
Richard Kaljo
, 1957. aasta truki pildid parinevad
Vive Tollilt
, 1973. aasta truki illustreeris
Edgar Valter
ja 2007. aasta truki
Epp Marguste
.
"Nukitsamees" on lugu sellest, kuidas Kusti ja Iti metsas marjul olles ara eksivad. Metsamoor leiab lapsed ja viib nad endale koju ja paneb toole: Kusti ja Iti peavad sigu toitma, hagu ja vett tassima, peenraid rohima ja vaikest
Nukitsameest
hoidma. Metsamoori majakeses elavad veel ta pojad Mohk ja Tolpa ning vanaatt.
Kustil ja Itil onnestub metsamajast pogeneda, kui vaike linnuke toob Kustile teate selle kohta, et Mohk ja Tolpa on leidnud rahapaja ning ilmselt tottab kollipere uheskoos seda ara tooma, nii et lapsed jaavad omapai. Nii lahebki ning Nukitsamees voetakse kaasa kodukulla. Kusti ja Iti vanemad harjuvad Nukitsamehega tasapisi, kuid mehike on esialgu vaga kasvatamatu ja teeb koledaid tempe. Vaike metsaelanik aga harjub uue eluga, ta saab nimeks Ants ja laheb koos teiste lastega kooli.
"Nukitsamehe" ainetel on lavastatud kaks filmi ja mitu teatritukki. Omakorda
Olav Ehala
muusikalis "Nukitsamees" on kasutatud valdavalt sama muusikat, mille helilooja kirjutas filmile "Nukitsamees".
[1]
- Мальчик с рожками
(
vene
; 1978)
- Der gehornte Junge
(
saksa
; 1987)
- Bumpy
(
inglise
; 1987)
- Ragainitis
(
lati
; 2003)
- ↑
*
Tambet Kaugema.
"Otsi lolli, kes ei kardaks kolli".(Film "Nukitsamees" kui algmaterjal ja sama muusikaga teatrietendus.)
[1]
? Postimees 28.01.1999
- Alo Poldmae
. ""Nukitsamees" Vanemuises. Muljeid ootamatu jareldusega."
[2]
? Sirp 26. marts 2010