Linavastrik

Linavastrik
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis ( IUCN 3.1 )
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia ;
Hoimkond	Keelikloomad Chordata ;
Klass	Linnud Aves ;
Selts	Varvulised Passeriformes ;
Sugukond	Vastriklased Motacillidae ;
Perekond	Vastrik Motacilla ;
Liik	Linavastrik ;
Binaarne nimetus
	Motacilla alba ; ( Linnaeus , 1758)

Linavastrikud 2021. aasta kevadel Korvemaal kuuseokstel istumas ja ara lendamas. Naha on linavastriku eriparane lennumuster.

Linavastrik ( Motacilla alba ) on vastriklaste sugukonda vastriku perekonda kuuluv lind .

Vanarahvas on linavastrikku kutsunud paljude nimetustega: jaalohkuja, linalind, jaaporutaja, Jamejalg-Toomas, jaakilataja, jaapotk, jaatallaja, vainapoks, kiitsakas, linapaastrik, linapaasuke, linapaasmik, linaonnenaitaja, linaonnetooja, linamootja, handlane, hannaline, tsibiharglane, pikahannamees, vibahand, vitik, hallinaine ja tsibet. ^[2]

Teaduslikult kirjeldas linavastrikku esimesena Carl von Linne 1758 . aastal.

1965. aastal otsustasid Lati ornitoloogid, et linavastrik on Lati rahvuslind. Rahvusvaheline linnukaitsenoukogu kinnitas otsuse 1969. ^[3]

Linavastrik oli Valgevenes aasta lind 2001 . aastal (koigi aegade teine aasta lind), Usbekistanis 2010 . ja Venemaal 2011 . aastal.

Levila [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linavastrik elab kogu Euraasias , valja arvatud Pohja-Jaamere saartel, arktilistel poolsaartel ja Araabia poolsaarel ^[2]. Ta pesitseb ka Aafrikas ja Pohja-Ameerika loodeosas ^[4]. Ta talvitub Aafrikas, Edela- Euroopas ja Louna-Aasias ^[4]. Parasvootmes ja lahisarktikas pesitsevad isendid on randlinnud , aga palavvootmes paiksed ^[4].

Linavastrik on Eestis uldlevinud haudelind. Tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 150?200 tuhandele paarile, talvist arvukust 0?5 isendile ^[5]. Hilisematel andmetel elab Eestis linavastrikke 50?100 tuhat paari ^[2].

Valimus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linavastrik on sama suure kehaga kui varblane , aga vaga sihvakas. Saledaks muudavad ta pikad peenikesed jalad ja pikk sirge saba . Nokatipust sabaotsani on linavastrik 20 cm pikk ja pool sellest langeb saba arvele. Lind kaalub 20?23 g. ^[4]

Linavastriku sulestik on hele, pohiliselt hall ja valge . Muust sulestikust eristuvad teravalt kaks musta laiku, millest uks katab lagipea ja kukla , teine kurgualuse ja rinna . Tiivad on pealt pruunikashallid laiade mustjaspruunide ja kitsaste valgete vootidega. Saba on must, aga aarmised tuursuled valged. ^[4]

Linavastrike suguline dimorfism on vaike. Isaste sulestikus on kontrastid teravamad. Noorlindude keha ulapool on maardunudhall, paranipuala must. Kurgualune, rind, pugu ja posed on ookri varjundiga hallikaspruunid. ^[4]

Eluviis ja toitumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linavastrik elab avatud ja pooleldi avatud maastikul, eelistades kultuurmaastikke ja asulaid sedavord, et teda saab pidada inimkaaslejaks. Ta tegutseb peamiselt maapinnal, kus jookseb kiiresti ja osavalt. Iseloomulik on see, et ta sageli oma pikka saba ules-alla viibutab. ^[2]

Linavastrik lendab samuti meeleldi ja kergelt. Ta lendab lainjalt maapinna lahedal. Iseloomulik on mangulend koos lauluga . ^[2]

Linavastrik otsib saaki maapinnal. Ta jookseb rohus ja soob ara ettesattuvad selgrootud . Kui ta heidutab lendu mingi hastilendava putuka , lendab ta sellele jarele. Lendama on ta osav ja suudab ohus teha keerulisi piruette. ^[4]

Linavastriku toit on mitmekesine. Sinna kuuluvad kevikulised , uhepaevikulised , surusaasklased , amblikud , mardikad , karbsed , liblikad ja nende roovikud . Harvem soob ta kiletiivalisi ja kiile , vaikesi vahilaadseide ja taimede seemneid . Veeputukaid kaib ta otsimas liiva leedetel , kuhu veevool heidab vees hukkunud putukaid. ^[4]

Karjalautade umbruses havitab linavastrik suurel hulgal parme ja teisi verd imevaid putukaid, tuues sellega suurt kasu. ^[4]

Pesitsemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linavastrik saabub lounamaalt pesitsuspaikadesse vaga varakult, kui veekogud pole veel jaast vabanenud ja putukaid on vahe ^[4]. Osa linavastriku rahvaparaseid nimetusi ongi tulnud arvamusest, justkui lohuks linavastrik oma sabalookidega kevadise jaa ara.

Kuu aega hiljem hakkab linavastrik pesa rajama. Selle teeb ta peidulisse kohta, mis monikord voib olla inimtekkelise objekti, nagu silla , puuriida , haohunniku, kiviaia voi katuse varjus, sees voi all. ^[4]^[2]

Pesa on kausjas. Selle seinad on poimitud kohevalt ja rohmakalt asetatud pooleldi kodunenud ja sasitud taimejaanustest. Seest on pesa vooderdatud loomade karvade , sealhulgas hobusejohvidega . ^[4]

Kurnas on tavaliselt 5?6 muna . Munad on kaetud helehallide laikude ja tappidega. Mune hautakse umbes 13 paeva ja ligikaudu sama palju viibivad pojad pesas. Neid toidavad molemad vanemad, kes toovad toitu pessa kokku ule 300 korra paevas. ^[4]

Suuremas osas levilast on linavastrikul kaks kurna aastas, pohjaosas uks ^[4]. Laane-Euroopas on taheldatud kolme kurna aastas ^[4]. Teises kurnas on keskmiselt uks muna vahem kui esimeses ^[2].

Pojad lahkuvad pesast veel lennuvoimetutena ja nadal aega toidavad vanemad neid valjaspool pesa. ^[4]^[2]

Euroopa keskvoondis hakkavad linavastrikud lounamaale randama augusti lopul ^[4]. Suurem araranne toimub oktoobris , aga viimased lahkuvad alles detsembri alguses ^[2].

Eestis kasvatab kaopoja toenaoliselt ules just linavastrik. ^[2]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tommu-linavastrik

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ BirdLife International (2010). Motacilla alba . IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid . IUCN 2009.
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 bio.edu.ee Linavastrik Vaadatud 5. detsembril 2015
↑ Veedla, Peep (2021). Rahvuslinnud ja sumbollinnud Euroopas ja kaugemal . Moedaka: Pesapaik. Lk 63.
↑ ^4,00 ^4,01 ^4,02 ^4,03 ^4,04 ^4,05 ^4,06 ^4,07 ^4,08 ^4,09 ^4,10 ^4,11 ^4,12 ^4,13 ^4,14 ^4,15 ^4,16 " Loomade elu ", 6. kd., lk. 355, joon. 265, tahvel 2.17
↑ ^5,0 ^5,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003?2008" (PDF) . Hirundo . Eesti Ornitoloogiauhing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011 . Vaadatud 27. oktoobril 2011 .

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linavastrik andmebaasis eElurikkus

[1] BirdLife International (2010). Motacilla alba . IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid . IUCN 2009.

[bio2-2] 2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 bio.edu.ee Linavastrik Vaadatud 5. detsembril 2015

[3] Veedla, Peep (2021). Rahvuslinnud ja sumbollinnud Euroopas ja kaugemal . Moedaka: Pesapaik. Lk 63.

[Loomade_elu-4] 4,00 ^4,01 ^4,02 ^4,03 ^4,04 ^4,05 ^4,06 ^4,07 ^4,08 ^4,09 ^4,10 ^4,11 ^4,12 ^4,13 ^4,14 ^4,15 ^4,16 " Loomade elu ", 6. kd., lk. 355, joon. 265, tahvel 2.17

[hirundo-5] 5,0 ^5,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003?2008" (PDF) . Hirundo . Eesti Ornitoloogiauhing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011 . Vaadatud 27. oktoobril 2011 .

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]