Jahipidamine
ehk
kuttimine
on
jahiuluki
jalitamine, puudmine, tabamine voi surmamine
[1]
. Jahipidamiseks loetakse paljastatud
jahirelva
, vabalt liikuva
jahikoera
,
puuniste
voi
jahisaagiga
looduses viibimist. Peetakse ka nondanimetatud veretut jahti ehk
fotojahti
.
Jahti voib pidada jargmiste jahipidamisviisidega:
hiilimisjaht
,
varitsusjaht
,
peibutusjaht
,
ajujaht
,
otsijaht
,
urujaht
ja
uluki puudmine
.
Jahipidamine voimaldab reguleerida metsloomade arvukust, tagada liigilist mitmekesisust ning
populatsioonide
elujoulisust ja jahinduslikku
produktiivsust
. Samuti voimaldab jahipidamine valtida metsloomade, kaasa arvatud
nuhtlusisendite
, elutegevuse ja toitumise poolt tekkida voivaid kahjustusi
metsamajandusele
ja
pollumajandusele
ning ohtu inimestele.
Jahipidamisega on seotud ka
salakuttimine
ehk omavoliline ilma lubadeta jahipidamine. Salakuttimine on seadusega karistatav.
Lubatud
jahipidamisvahenditeks
Eestis on
sile-
voi
vintraudne
voi kombineeritud tulirelv ja
poolautomaattulirelv
, mille
salve
mahub kuni kaks
padrunit
, v.a
taisautomaattulirelv
,
puunis
, v.a
taldrikraud
,
peibutusvahend
,
jahikoer
ja
piirdelipud
.
Jahti jahiulukitele voivad pidada
jahitunnistust
omavad isikud vastavate jahilubade (jahiluba voi suuruluki jahiluba) alusel. Jahitunnistus valjastatakse jahiseaduse alusel isikutele, kes on sooritanud jahindusalase teooria- ja relvakasitluseksami ning parast seda ka laskeeksami.
Jahipidamisoigust jahil toendavad jargmised dokumendid: jahitunnistus, jahiluba, jahist osavotjate nimekiri (kui peetakse kollektiivjahti), suuruluki laskekatse tunnistus (kui ollakse suurulukijahis ja seistakse kutiliinil), jahikoerapass (kui peetakse jahti koeraga).
-
Pikemalt artiklis
Jahiseadus
Eesti jahinduse peamiseks raamdokumentideks
jahiseadus
[2]
ja jahieeskiri
[3]
, mis satestavad jahipidamise alused, jahimaa korraldamise ja kasutamise jahimeeste poolt, metsloomade arvukuse arvestuse ja kaitlemise,
suurulukite
majanduslikult lubatava arvukuse piirmaarad, jahipidamise alused ja korra, sh erire?iimialadel, samuti ulukikahjustusi ennetava tegevuse.
Jahiseaduse alusel korraldatakse ja antakse jahimaa kasutada
jahipiirkondadena
kumneks aastaks. Jahipidamise oiguse jahiuhendustele (jahtkonnale) tagab
kasutusoiguse leping
, mis satestab kasutaja kohustused alates ulukite loenduse ja hoolde kohta ning lopetades kuttimismahtude ja seireandmete kogumisega. Kasutusoiguse eest makstakse riigile jahipiirkonna kasutusoiguse tasu. Jahipiirkonna kasutusoiguse tasu aitab tagada jahimaakorralduse, teadusuuringute, jahimeeste taienduskoolituse ja muude ettevotmiste rahastamist.