Ivar Aasen

Ivar Aasen
Ivar Aasen
Sunniaeg	5. august 1813
Surmaaeg	23. september 1896 (83-aastaselt) ; Christiania
Amet	kirjanik , botaanik
Autogramm
	[ muuda Wikidatas ]

Ivar Aasen ['iivar 'oosen] (ristitud Iver Andreas Aasen ; 5. august 1813 Sunnmøre , Ørsta vald ? 23. september 1896 Oslo ) oli norra keeleuurija ja luuletaja , rahvaparase norra kirjakeele looja.

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ivar Aasen sundis 1813 Laane-Norra rannikul Sunnmøres tollases Ørsta kulas Aseni talus. Ta oli vaese talupoja poeg. Tal oli seitse ode-venda. Isa, vaiketalunik Ivar Jonsson, suri 1826 . Ka ema suri varakult. Ta kasvas ules uksikus maakohas ja tal ei olnud mangukaaslasi. Koolis kaimise voimalused olid vaga kehvad. Poiss oli oppimisest vaga huvitatud ja omandas lugedes ise suured teadmised, alustades Piiblist . Leeris paistis ta silma ja kirikuraamatus on tema kohta kiitus.

Parast 1831 . aastat, mil ta hakkas kodukihelkonnas (praeguses Volda vallas randavaks algkooliopetajaks, kellena ta tootas mitu aastat, hakkas ta vahehaaval saama koduopetajakohti, sealhulgas praost Hans Conrad Thoreseni (kirjanik Magdalene Thoreseni abikaasa) juures Herøy vallas (tollal Herø). Ta sai praostilt mone aasta ka opetust. Siis oli tal voimalik suveneda oma pohilistesse huvialadesse botaanikasse (ta koostas kohalike taimede taieliku kogu) ja eriti grammatikasse . Samuti oppis ta iseseisvalt voorkeeli: ladina , saksa , vanapohja ja teisi keeli).

Selleks, et teada saada taimede norrakeelseid nimesid, hakkas ta uurima Sunnmøre talupoegade keelt. See viiski teda tema tulevasele uurimisalale.

Norras kais 1830. aastatel vaidlus keelereformi ule ( Henrik Wergeland , ajaloolane Peter Andreas Munch ), mis Aasenit toenaoliselt mojutas. 1836 pani ta endale kirja plaani luua Norras kirjakeelena kaibel olnud taani keele asemele "iseseisev ja rahvuslik keel", mis pohineb murretel. Ta pidas seda tahtsaks nii rahvuslikel kui ka sotsiaalsetel pohjustel.

Alates 1837 . aastast reisis ta Sunnmøre labi ja koostas sustemaatilise ulevaate selle murdest ("Den søndmørske Dialekt"). Ta pidi minema ajas 400 aastat tagasi, Taani voimu eelsesse aega. Ta laks 1841 Bergenisse , et anda oma too piiskop Jacob Neumannile hindamiseks. Piiskopile avaldas see sugavat muljet ja too osi trukiti Bergens Tidstidende kahes numbris. Uurimus avaldati 1841 . Piiskopi juurde vottis ta kaasa ka taimekogu, kuid selle vastu ei ilmutanud piiskop erilist huvi.

Piiskop Neumann vottis uhendust Frederik Moltke Buggega , kes juhatas Norra Kuninglikku Teaduste Seltsi ( Det Kongelige Norske Videnskabers Selskab ) Trondheimis . Nimetatud too pohjal sai Aasen 1842 . aastal (29-aastaselt) Trondheimi teadusliku seltsi stipendiumi Vestlandeti murrete uurimiseks, millega ta sai mooda Norrat ringi kaia, et uurida murdeid, plaanides nende alusel rajada "uldise ja ehtsa norra kirjakeele". Vanast muinaspohja kirjakeelest ei olnud midagi alles jaanud: see oli 14. sajandil katku tottu valja surnud. Murretes leidus siiski palju vanapohja keelele lahedasi vorme. Koik ametlikud dokumendid olid taanikeelsed, mistottu taani keele raakimine oli prestii?ne . Aasen leidis, et norralased vajavad oma kirjakeelt, et tunda end vabana. See keel pidi uhendama koikide murrete jooned. Kui ta kohkles, millist vormi valida, siis ta lahtus vanapohja keelest, sest ta oli mojutatud tollasest romantilisest hoiakust ja Peter Andreas Munchi seisukohast. Arhailisemat ainest leidus Vestlandeti murretes. Kirjakeelseks taimenimeks valis ta selle nime, mis taime koige paremini kirjeldab, kuigi see ei pruukinud olla koige tavalisem nimi.

Et rahvas opiks tundma vanapohja keelt, andis ta hiljem valja lugemiku "En liden Læsebog i gammel norsk" ("Vaike vana norra keele lugemik", 1854).

Aastatel 1842?1847 kais ta labi kogu Norra ja uuris murdeid, eriti Vestlandetis ja Østlandeti sisemaal, hiljem ka pohja pool magedes, sest need murded olid taani keelest koige vahem mojutatud. Linnade keelt ta valtis ning Østlandeti lounaosa ja Skagerraki lounaranniku murdeid kasitles ta vahem pohjalikult, sest pidas neid taani keele poolt liiga rikutuks. Ta pidi proovima labi kaia suurema osa Norrast, kuid raha oli tal vahe. Viie aastaga labis ta 403 miili . Ta omandas unikaalsed teadmised norra rahvakeelest ja norra rahvakultuurist. Tema reiside kirjeldustel pohineva raamatu "Reise-Erindringer og Reise-Indberetninger 1842?47" andis valja Halvdan Koht 1917 .

Oma uurimistoo tulemused esitas ta teostes "Det norske Folkesprogs Grammatik" ("Norra rahvakeele grammatika", 1848 , umbertootatud trukk 1864 pealkirjaga "Norsk grammatik" ("Norra keele grammatika")) ja "Ordbog over det norske Folkesprog" ("Norra rahvakeele sonaraamat", 1850 ). Sonaraamatus oli ule 25 000 sona ja Peter Andreas Munch nimetas seda rahvuslikuks meistriteoseks. 1871 ? 1873 ilmus sonaraamatu parandatud ja taiendatud trukk pealkirja all "Norsk ordbog med dansk forklaring" ("Norra keele sonaraamat taanikeelse selgitusega"). Meie teadmised norra rahvakeelest pohinevadki nendel teostel.

Sellele materjalile tuginedes loi ta standardiseeritud uusnorra kirjakeele ( landsmal ) alused. Oma ettepanekud esitas ta esimest korda raamatus "Prøver af Landsmaalet i Norge" ( 1853 , 3. trukk 1985). Ta esitas seal murdeproove Norra kantidest ja moned palad uues kirjakeeles. Selles raamatus on esimest korda kasutatud uue keele nime. Esimest teksti sellest raamatust esitles ta juba 1849 .

1847 asus Aasen elama Kristianiasse , et oma markmeid labi tootada. Alates 1851 . aastast sai Aasen Stortingilt raha (algul 1200 krooni, lopuks 3000 krooni aastas). Selle rahaga sai Aasen katkestamatult nii kodust uurimistood teha kui ka uurimisreisidel kaia.

Aasen tegi uurimisreise kokku 20 aastat. Uhel reisil joudis ta Tromsøni valja (kaugemale pohja poole ta ei joudnud). Ta kais rohkem kui pooltes valdades. Kui ta parajasti uurimisretkel ei olnud, elas ta Kristianias. Peale sonavara ja grammatika kogus Aasen ka rahvaluulet. 1921?1923 anti selle pohjal valja "Norske Minnestykke". Samuti kogus ta taimi ja taimede nimesid. Et ta kandis vaeseid riideid, peeti teda monikord hulguseks ja viidi isiku kindlakstegemiseks kulavanema juurde. Juhtus ka seda, et tema nimi oli juba tuttav.

Jargnevatel aastatel jatkas ta tood keelestandardi valjatootamisel. Hiljem jargnes mitu sonaraamatut ja grammatikat. Peale seniste toode taiendatud uustrukkide ilmusid "Norske ordsprog" ("Norra vanasonad", 1856 ), "Norske plantenavne" ("Norrakeelsed taimenimed", 1860 ) ja "Norsk navnebog" ("Norra nimeraamat", 1878 ). 1850. aastatel kirjutas Aasen palju keelealaseid artikleid ajalehtedesse ja ajakirjadesse.

Aasen ei sallinud voorsonu ja tihti pidi ta looma uusi sonu taani keelest tulnud saksa laenude asemele. Noored kippusid pidama tema keelt liiga rangeks ja eelistama traditsioonilist kirjakeelt.

Uue kirjakeele valjatootamisel aitasid Aasenit Olaf Vinje , Kristofer Janson , Henrik Krohn ja teised.

Uurijana oli Aasen vasimatu ja hoolikas, omakasupuudmatu ja vahenoudlik. Tagasihoidlikkuse tottu ei votnud ta vastu norra rahvakeele professori kohta. Tema tood norra murrete alal olid alustrajavad. Ivar Aaseni keelealane too oli tingimusi arvestades suureparane.

Aasen kirjutas landsmal 'is ka luuletusi ja jutustusi, millel oli uue kirjakeele leviku seisukohast lihtrahva seas suurem tahtsus kui sonaraamatutel ja grammatikatel. Ta ei kirjutanud ilukirjandust kull palju, kuid ta oli esimene, kes uues keeles luuletas. Mitmed tema luuletused on viisistatud ja tanini populaarsed laulud, naiteks " Mellom bakkar og berg ut med havet ".

Ta andis valja ka ilukirjandust, sealhulgas muinasjuttude ja laulude kogu, laulumangu "Ervingen" ("Parija", 1855 ) ja luulekogu " Symra " ( 1863 ). Viimane ilmus anonuumselt alapealkirjaga "Tvo Tylfter med nya Visor" ("Kaks tosinat uute lauludega"). Seda kogu iseloomustab rahvalikult kokkusurutud ja uhtlasi musikaalne vorm. Aasen kirjutas ka meeleolukaid ja humoorikaid laulukesi ja luuletusi. Samuti avaldas ta uues kirjakeeles opikuid ja tolkeid, millest koige markimisvaarsem on Fridtjofi saaga ( 1858 ).

Aasem osales vahe vaidlustes uue keele umber.

Aastal 1885 (veel Aaseni eluajal) vordsustas Storting landsmal 'i kooli- ja ametikeelena taani-norra riksmal 'iga , mida raakis linnakodanlus. Ent Aaseni plaan taani-norra keel valja torjuda ei saanud teoks. Kahe keele olemasolu hakkas norra rahvast lohestama, sest suur osa Norra eliidist ei tahtnud uut keelt kasutada.

Ivar Aasen suri oma kodus Kristianias (ehk Oslos) 1896 .