| Hubert Van Innis
|
|---|
 |
| Sunniaeg
|
24. veebruar 1866
|
|---|
| Surmaaeg
|
25. november 1961 (95-aastaselt)
|
|---|
|
|
Hubert Van Innis
[huubert fan innis] (
24. veebruar
1866
Belgia ?
25. november
1961
) oli
Belgia
vibulaskja, kes voitis
olumpiamangudel
kokku 6 esikohta ja 4 teist kohta. Ta oli Belgia esimene olumpiavoitja ning oma aja parim vibulaskja.
1900. aasta suveolumpiamangudel
Pariisis
voitis ta
28. mail
harjutuses
Championnat du Monde
teise koha, harjutuses
Au Cordon Dore
( 50 m) teise koha, harjutuses
Au Cordon Dore
(33 m) esikoha, harjutuses
Au Chapelet
(50 m) neljanda koha ja harjutuses
Au Chapelet
(33 m) esikoha.
1920. aasta suveolumpiamangudel
Antwerpenis
voitis ta
5. augustil
liikuva lindmarklaua pihta lastes lauadistantsil 28 m individuaalse esikoha (144 silma) ja voistkondliku teise koha, distantsil 33 m individuaalse (139 silma) ja meeskondliku esikoha ning distantsil 50 m individuaalse teise koha (106 silma) ja voistkondliku esikoha.
1920
. aasta mangudel lasti kullatud metallist lindude ("kukkede", "kanade" ja "tibude") pihta. Need olid kinnitatud korge ridva otsa voi puramiidi otsa mitmel poikridval labisegi. Meeskondlikul voistlusel asetuti ploki- voi kiilukujuliselt uksteise korvale ja taha.
Van Innis on Belgia edukaim olumpiavoistleja, kuigi ta osales ainult kahtedel olumpiamangudel. Antwerpeni voistlustel oli meelega kavasse pandud palju vibulaskmisvoistlusi, et Belgia sportlastel oleks voimalik rohkem medaleid voita. Van Innis on olumpiamangudelt koige rohkem medaleid saanud vibulaskja. Seda rekordit toenaoliselt enam ei uletatagi. Tahelepanuvaarne on ka tema olumpiastaa?.
Peale selle tuli Van Innis
1933
olumpiavibuga individuaalseks ja voistkondlikuks maailmameistriks (olumpiamangudel parast
1920
. aastat kuni
1972. aasta suveolumpiamangudeni
vibusport enam kavas ei olnud).
Belgias
Zemsti
lahedal
Elewijtis
on Hubert Van Innise monument.
1995
. aastal tosteti see ajutiselt maha ning viidi Antwerpenisse
sealsete olumpiamangude
75. aastapaeva pidustustele.
