Hallogija

Hallogija
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis ( IUCN 3.1 )
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia ;
Hoimkond	Keelikloomad Chordata ;
Klass	Linnud Aves ;
Selts	Varvulised Passeriformes ;
Sugukond	Ogijalased Laniidae ;
Perekond	Ogija Lanius ;
Liik	Hallogija ;
Binaarne nimetus
	Lanius excubitor ; ( Linnaeus , 1758)
	; (ilma louna-hallogijata) ; Kollane: suvel ; Roheline: kogu aasta ; Sinine: talvel
Sunonuumid
	Lanius borealis

See artikkel raagib linnust; animafilmi kohta vaata lehte Hallogija (animafilm)

Hallogija ( Lanius excubitor ) on ogijalaste sugukonda ogija perekonda kuuluv lind .

Levik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hallogija on levinud Euroopas ja Aasias metsatundrast kuni Kanaari saarteni , Pohja-Ameerikas , Pohja-Aafrikas , Araabias , Kesk- ja Sise-Aasias . Eestis on ta harvaesinev haudelind , kes elab enamasti rabades ning talvitub rannikul. Parast pesitsusaega ilmub hallogija poolavatud maastikele. ^[2] Hallogija pesitsusaegset arvukust hinnatakse Eestis 300?600 paarile, talvist arvukust 400?3000 isendile ^[3].

Hallogijal on palju alamliike . Euroopa lounaosa ja Aafrika alamliigid uhendatakse monikord eraldi liigiks louna-hallogija ( L. meridionalis ). Pohja-Aafrikas elab Lanius excubitor algeriensis , Saharas Lanius excubitor elegans , Araabia poolsaarel Lanius excubitor aucheri ; Pohja-Ameerikas elavad Lanius excubitor borealis ja Lanius excubitor invictus ; Euroopas elavad Lanius excubitor excubitor , Lanius excubitor homeyeri ja Lanius excubitor leucopterus ning Aasias Lanius excubitor sibiricus , Lanius excubitor bianchii , Lanius excubitor mollis ja Lanius excubitor funereus .

Kirjeldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hallogija on suur ogijalane. Tema uldpikkus on 24 cm ja kaal 68?75 grammi.

Hallogija seljaosa on uhtlaselt tuhkhall, kohupool valge voi kergelt hallikas. Tiivad on mustad uhe-kahe kuudusega . Tiivaotsad on valge voi ookrikarva servaga. Saba on muidu must, aga kulgmised tuursuled on peaaegu uleni valged. Valjasriba, silmaalune ja selle tagune laik on mustad voi tumepruunid. ^[2]

Hallogija laul on tasane sadin, sageli kahesilbiline siutsumine.

Eluviis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hallogija elutseb suurte poosastega voi horeda puisturindega maastikul. Oma levila pohjaosas pesitseb ta rabadel , niitudel , joe lammidel ja poosastega kaetud maenolvadel, korbes pesitseb ta saksauulimetsas voi poosastikes. Teda voib naha istumas puu voi poosa ladvas, kus ta luurab saaki voi ootab muidu. ^[2]

Toitumiselt sarnaneb hallogija kullilistega . Ta soob valdavalt vaikesi linde, pisi narilisi , vaikesi roomajaid ja kahepaikseid , vahem suuri putukaid . Saagi torkab ta teravate okste ja astelde otsa voi surub oksaharusse. Niimoodi korjab ta endale ka toiduvarusid. ^[2]

Pesitsusaeg kestab levila pohiosas aprillist augustini . Levila pohjaossa saabub hallogija alles juuni algul. Pesa rajab ta tavaliselt 2?7 meetri korgusele. Munad on rohekashallid pruunide tahnidega. Kurnas on enamasti 5?7 muna, mida emaslind haub 15 paeva. Isaslind valvab ja kaitseb pesa ning toidab emast. Seejarel toidavad molemad vanemad 19?20 paeva poegi. Ranne lounamaale toimub oktoobris . ^[2]