Estonia-Film
oli esimene Eesti Vabariigi filmiuhing, mis tegutses aastatel
1919
?
1932
.
Vendade
Theodor Marska
ja
Konstantin Marska
eestvedamisel alustati tood juba 1919. aastal, aga ametlikult asutati ettevote
Peeter Parikase
initsiatiivil ja rahalisel toel 10. septembril 1920. Eeskujuks oli
vendade Lumiere’ide
analoogne filmiettevote.
[1]
Ettevotet juhtis Peeter Parikas.
[2]
Estonia-Film tootis ja levitas filme ning toi Eesti filmindusse
ringvaate
: esimest ringvaadet naidati 1920. aasta veebruaris.
Pohiliselt tehti dokumentaalfilme (eluolu- ja paevakajalised filmid). Need filmid olid suuresti
riigikroonika
eelkaijad. Stuudio uks suuremaid saavutusi oli taispikk dokumentaalfilm, millest esimene oli
"Filmikaameraga labi Eesti"
(1924), mida naidati ka Saksamaal, Ungaris, Rootsis ja Latis ning millest sai Eesti visiitkaart valisriikides.
[3]
Sarjast on sailinud uksikuid kaadreid.
Olustikufilmide "
Tallinna "ilu"
" ja "
Tartu "ilu"
" eesmark oli argitada kodanikke linna korrashoiule ? naidati linnade varjukulgi uldise korrashoiu seisukohast.
1921
. aastal valmis stuudios esimene
mangufilm
, naljapilt "
Armastuse pisielukas
", mis filmi Tallinnas uhe paevaga. Film pole sailinud ja selle sisu pole teada.
[3]
Stuudio mangufilmikatsetused jaidki luhiformaati ja need pole sailinud.
Paljudest Estonia-Filmi tahtsatest jaadvustustest (Eesti kulla Venemaalt Tallinna toomine, Tartu rahu allakirjutamine) pole kaadritki alles.
Estonia-Filmile kuulusid Tallinnas jargmised kinod:
- Rekord
Naitusevaljakul
(hiljem nn rahvakino Endla)
- 1927
Passaa?
Viru tanaval (omandamisel sai nime Rekord; hiljem esietenduskino, veel hiljem Helios)
- kino
Kungla
Tonismael, Parnu mnt 41
Estonia-Filmi filmilabor asus Viru tanaval.
Aastatel
1926
?
1931
andis ettevote valja oma aja tahtsaimat filmiajakirja
Filmileht
.
Estonia-Film korraldas 1923. ja 1925. aastal
Eesti esimesed missivoistlused
.
1927
. aastal tekkis seoses
helifilmi
tulekuga ka Eestis uha suurem noudlus helifilmi jarele. Estonia-Film kull uritas oma ressursse kokku vottes teha esimese eesti helifilmi, kuid teoks need plaanid ei saanud.
Uleilmne majanduskriis ja tehniline revolutsioon (helifilmi sund ja levik) mojutasid Estonia-Filmi tegevust sedavord, et Estonia-Film laks
1932
. aastal
pankrotti
ja lopetas 19. detsembril 1932 tegevuse.